Mine sisu juurde

2022. aasta Prantsusmaa presidendivalimised

Allikas: Vikipeedia
2022. aasta Prantsusmaa presidendivalimised

← 2017 10. aprill 2022 (esimene voor)
24. aprill 2022 (teine voor)
2027 ⊟
Osavõtt 73,69% (esimene voor)
71,99% (teine voor)

 
Kandidaat Emmanuel Macron Marine Le Pen
Erakond LREM RN
Hääli 18 778 639 13 288 686
Protsent 58,55% 41,45%

Presidendivalimiste teise vooru häälkte jagunemine piirkonniti Prantsusmaal

President enne valimisi

Emmanuel Macron
La République En Marche!

President pärast valimisi

Emmanuel Macron
La République En Marche!

2022. aasta Prantsusmaa presidendivalimised toimusid kahes voorus, 10. ja 24. aprillil 2022. Kuna ükski kandidaat ei saavutanud esimeses voorus absoluutset häälteenamust, toimus teine voor, milles senine president Emmanuel Macron saavutas ülekaalu vastaskandidaat Marine Le Peni üle..

La République En Marche! erakonda esindav Macron alistas Rahvusrinde kandidaadiks olnud Le Peni ka 2017. aastal toimunud presidendivalimistel.

Valimiste esimeses voorus sai Macron 27,9% häältest, Le Pen 23,2% häältest ning neile järgnesid La France Insoumise'i esindav Jean-Luc Mélenchon (22%), Reconquête kandidaat Éric Zemmour (7,1%), Vabariiklaste kandidaat Valérie Pécresse (4,8%) ning Sotsialistliku Partei kandidaat ja Pariisi linnapea Anne Hidalgo 1,8% häälesaagiga.

Kuni 2017. aastani kaheks peamiseks parteiks peetud paremtsentristlik-gaullistlik Vabariiklased ja vasaktsentristlikud sotsialistid said mõlemad läbi aegade halvima presidendivalimiste tulemuse.[1][2] Äärmusparempoolsetel oli valimistel tekkinud alternatiiv Le Penile Éric Zemmouri näol. Samas olid Zemmouri valijad üldiselt jõukamad kui Le Peni valijad.[3]

Valimiste teises voorus kogus Macron 58,5% ja Le Pen 41,5% häältest. Valimised võitis seega Macron, kuid 7,5% halvema tulemusega kui 2017. aastal. Lisaks võitis Le Pen seekord 30 departemangus (millest 7 ülemeredepartemangu); 2017. aastal võitis vaid 2 departemangus, mis olid mõlemad Prantsusmaa emamaal. Macronist sai esimene tagasivalitud president 20 aasta järel pärast Jacques Chiraci 2002. aastal.

Valimistel osales 72% valimisõiguslikest inimestest, mis oli alates 1969. aasta presidendivalimistest väikseim valimisaktiivsus.[4]

Kandidaat Partei 1. voor 2. voor
Hääli % Hääli %
Emmanuel Macron En Marche! LREM 9 783 058 27,85 18 768 639 58,55
Marine Le Pen Rahvusrinne RN 8 133 828 23,15 13 288 686 41,45
Jean-Luc Mélenchon La France Insoumise LFI 7 712 520 21,95
Éric Zemmour Reconquête R! 2 485 226 7,07
Valérie Pécresse Vabariiklased LR 1 679 001 4,78
Yannick Jadot Ökoloogid ja rohelised EELV 1 627 853 4,63
Jean Lassalle Résistons! RES 1 101 387 3,13
Fabien Roussel Prantsuse Kommunistlik Partei PCF 802 422 2,28
Nicolas Dupont-Aignan Debout la France DLF 725 176 2,06
Anne Hidalgo Sotsialistlik Partei PS 616 478 1,75
Philippe Poutou Uus Antikapitalistlik Partei NPA 268 904 0,77
Nathalie Arthaud Lutte Ouvrière LU 197 094 0,56
Kokku 35 132 947 100% 32 057 325 100%
Kehtivaid hääli 35 132 947 97,85 32 057 325 91,34
Rikutud ja tühje hääli 790 760 2,25 3 039 153 8,66
Osalejaid 35 923 707 73,69 35 096 478 71,99
Mitteosalejaid 12 824 169 26,31 13 655 861 28,01
Registreeritud valijaid 48 747 876 48 752 339
Allikad: Siseministeerium
  1. Henry Samuel (11. aprill 2022). "Valérie Pécresse could lose €5m of her own election campaign money". The Telegraph (inglise). Vaadatud 29. september 2022.
  2. "French presidential election: How France's once-dominant political parties fell from grace". France24 (inglise). 10. aprill 2022. Vaadatud 29. september 2022.
  3. https://www.tf1info.fr/politique/presidentielle-2022-electeurs-de-marine-le-pen-electeurs-de-eric-zemmour-selon-le-sondage-qui-sont-les-francais-prets-a-voter-pour-eux-2199493.html
  4. "Macron wins French presidential election". Le Monde (inglise). 24. aprill 2022. Vaadatud 29. september 2022.