1900
Ilme
See artikkel on aasta kohta. Filmi kohta vaata artiklit 1900 (film) |
◄ |
18. sajand |
19. sajand
| 20. sajand
| ►
◄ |
1870. aastad |
1880. aastad |
1890. aastad |
1900. aastad
| 1910. aastad
| 1920. aastad
| 1930. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1896 |
1897 |
1898 |
1899 |
1900
| 1901
| 1902
| 1903
| 1904
| ►
| ►►
1900. aasta (MCM) oli 19. sajandi 100. aasta.
Sündmused Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]- 10.–12. veebruar (vkj 29.–30. jaanuar) – Viljandis toimus V karskuskongress, kus uueks karskusseltside kesktoimkonna esimeheks valiti Villem Reiman[1]. Reiman juhtis Eesti ala karskusliikumist 1917. aastani[1].
- 18. aprill (ukj) – kinnitati Peterburi Eesti Jõukarastuse Seltsi "Kalev" põhikiri[2].
- 13. mai (vkj 30 aprill) – Tallinnas Toompeal pühitseti sisse Aleksander Nevski katedraal[1].
- 25. juuni (ukj) – toimus Tartu-Riia jalgrattavõistlus, mille pikkus oli 226 versta (u 241 km)[2].
- 30. juuni (vkj 18. juuni) – Tallinna saabus Viljandist esimene rong[1].
- 14. juuli (vkj 1. juuli) – hakkas kehtima riigi viinamonopol[3]. Selle tagajärjel hakati kinni panema paljusid mõisakõrtse[3].
- 6. august (ukj) – Narvas toimus esimene jõumeeste võidutõstmine, kus kuuest osalejast võitis Mihkel Neelus[2].
- 2. detsember (vkj 19. november) – Tartus toimus Aleksander Lätte sümofooniaorkestri esimene kontsert[1].
- 17. detsember (ukj) – spordiselts Taara tähistas esimest aastapäeva[2].
- Pärnus hakkas tööle tselluloosivabrik Waldhof[1].
- Aleksander Läte asutas esimese sümfooniaorkestri.
Sündmused maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 14. jaanuar – Roomas esietendus Giacomo Puccini ooper "Tosca" .
- 14. märts – USA-s võeti kasutusele kullastandard.
- 14. aprill – Pariisis asutati Rahvusvaheline Jalgratturite Liit (Union Cycliste Internationale; UCI).
- 1. mai – toimusid suured pidustused seoses Pariisi maailmanäitusega.
- 14. mai – avati teised kaasaegsed olümpiamängud Pariisis (1900. aasta suveolümpiamängud).
- 24. juuni – Venemaa nõudis vene keele kasutuselevõtmist riigikeelena Soomes.
- 19. juuli – õnnistati sisse Pariisi metroo.
- 21. august – Pariisis kinnitati RHK-1
- 2. september – Suurbritannia annekteeris Transvaali.
- 14. oktoober – ilmus Sigmund Freudi raamat "Unenägude tõlgendamine".
- 3. november – Moskvas esietendus Nikolai Rimski-Korsakovi ooperi "Tsaar Saltaan".
- 7. november – William McKinley valiti teist korda USA presidendiks.
- 12. november – Pariisis suleti maailmanäitus, mida külastas 50 860 801 inimest.
- 30. november – väljastati patent nr 3183 esisillaveole. Sõiduk Carl-Gräf-Wagen asub praegu Viini tehnikamuuseumis.
- 1. detsember – Saksamaal toimus 1900. aasta Saksamaa rahvaloendus; rahvaarvuks saadi 56 miljonit.
- 9. detsember (vkj 26. november) – Riias asutati ametlikult korporatsioon Vironia, esimene eestlaste üliõpilaskorporatsioon.
- 14. detsember – Max Planck tegi Berliinis Saksa füüsikaühingu istungil ettekande. Seda päeva peetakse kvantteooria sünnipäevaks.
- Reginald Fessenden kandis esimesena raadio teel üle inimhäält.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Sündinud 1900
- 4. jaanuar – Mihkel Hurt, Eesti kohtunik
- 22. veebruar – Luis Buñuel, hispaania filmirežissöör
- 7. märts – Evald Aav, eesti helilooja ja koorijuht
- 29. märts – Erni Hiir, eesti luuletaja
- 30. märts – Herbert Must, Eesti kohtunik
- 10. mai – Cecilia Payne-Gaposchkin, Briti ja USA astronoom ja astrofüüsik
- 20. mai – Ferdinand Ilves, Puurmani ja Kursi vallavanem
- 23. juuni – Hugo Kolk, Eesti sõjaväelane
- 29. juuli – Antoine de Saint-Exupéry, prantsuse kirjanik ja lendur
- 13. august – Valfried Gutmann, Eesti sõjaväelane
- 3. september – Urho Kaleva Kekkonen, Soome 8. president
- 4. oktoober – August Mälk, eesti kirjanik
- 23. oktoober – Karl Jürison, Rohuteadlaste Koja esimees
- 5. november – Philip MacDonald, inglise stsenarist ja kirjanik
- 16. detsember – Ida Urbel, eesti ballettmeister ja lavastaja
- 19. november – Anna Seghers, Saksa kirjanik
- 27. detsember – Hans Stuck, saksa-austria autovõidusõitja
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 1900
- 20. jaanuar – John Ruskin, inglise kirjanik, kunsti- ja ühiskonnakriitik
- 6. märts – Carl Bechstein, Saksa klaverivabrikant
- 6. märts – Gottlieb Daimler, Saksa insener ja leidur, esimesi autotööstureid
- 19. aprill – Ivan Aivazovski, Vene maalikunstnik
- 26. juuni – Jaan Jung, Eesti koolmeister, helilooja ja harrastusajaloolane
- 4. august – Issaak Levitan, Vene maalikunstnik
- 12. august – Wilhelm Steinitz, Austria/USA maletaja
- 12. august – Vladimir Solovjov, Vene filosoof, luuletaja, publitsist ja kirjanduskriitik
- 25. august – Friedrich Nietzsche, Saksa filosoof
- 30. november – Oscar Wilde, iiri päritolu inglise kirjanik
Varia
[muuda | muuda lähteteksti]- 1900. aastal oli riikide rahvaarv miljonites järgmine:
- Pariisi Montmartre'i linnaosas tegutses 127 bordelli.