Ūla
| Ūla | |
|---|---|
 Ūla | |
| Lähe | Voranava rajoon |
| Suubub | Merkys |
| Valgla maad | Leedu, Valgevene |
| Valgla pindala | 752,9 km² |
| Pikkus | 84 km |
| Lang | 0,92 m/km |
| Vooluhulk | 5,58 m³/s |
| Parempoolsed lisajõed | Nočia |
| Vasakpoolsed lisajõed | Nizianka, Kotra |
 | |
Ūla on jõgi Leedus ning Valgevenes, Merkysi parempoolne ja suurim lisajõgi. Valgevene keeles on jõe nimi Ула, Пеляса või Падзейка (Uła, Pielasa, Padziejka, transkribeerituna Ula, Peljasa või Padzeika), vene keeles Ула (Ula) või Пеляса (Peljasa).
Jõe valgla on 752,9 km². XIX sajandil kasvas jõe valgla, kui Kotra ülemjooks hakkas Ūlasse suubuma. Pikkus on 84 kilomeetrit, sellest Valgevenes on 13,5 kilomeetrit, Leedu-Valgevene piiril 3 kilomeetrit.
Ūla algab Varanava rajoonis Lučka ja Pravaža ühinemisel, voolates loodessse. Leedu aladel läbib jõgi Varėna rajooni, seal asub jõe kallastel Zervynose etnograafiline asula, kust pärinevad ka andmed jõe vooluhulga kohta. Jõgi jääb osaliselt Dzūkija rahvusparki, kus selle kaitseks on moodustatud hüdroloogiline kaitseala. Merkysisse suubub jõgi Paūliai küla lähistel.
Ülemjooksul on jõesäng maaparandustööde käigus õgvendatud, looduslik säng tekib jõele alles Leedu aladel. keskjooksul läbib jõgi 115 ha suurust Ūla järve. Alamjooksul on jõe põhi kivine. Mančiagirė lähistel asub jõe kaldal looduskaitsealune allikas Ūla kaev.
Aastasest vooluhulgast langeb kevadele 39%, suvele ja sügisele 20%, talvele 21%. Zervynoses on jõe keskmine vooluhulk 5,58 m³/s, minimaalne vooluhulk 0,13 m³/s, suurim mõõdetud vooluhulk aga 106 m³/s.[1]
Jõe nimi võib tuleneda vanast indoeuroopa algkeele tüvest *aul-, mis tähendab piklikku nõgu, toru, renni (samast tüvest tuleneb ka aulos), või siis indoeuroopa algkeele tüvest *av-, mis tähendab allikat.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Ūla – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis