Čechy ja Morava Kommunistlik Partei
Čechy ja Morava Kommunistlik Partei | |
---|---|
Komunistická strana Čech a Moravy | |
Esimees | Kateřina Konečná |
Asutamine | 1990 |
Peakorter |
Politických vězňů 9 110 00 Praha 1 Tšehhi Vabariik |
Ideoloogia |
Kommunism Marksism Neokommunism (osa liikmetest) Stalinism (osa liikmetest, ametlikult distantseerub) |
Europarlamendi fraktsioon | GUE-NGL |
Liikmete arv | 51 000 (2013) |
Koduleht | http://www.kscm.cz |
Čechy ja Morava Kommunistlik Partei (ka Böömi- ja Määrimaa Kommunistlik Partei, Tšehhi ja Morava Kommunistlik Partei, tšehhi Komunistická strana Čech a Moravy, lühend KSČM) on Tšehhis tegutsev kommunistliku ideoloogiaga partei.
KSČM loodi 31. märtsil 1990 Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei (KSČ) ideoloogilise ja õigusjärglasena, mis kuulutati 1993. aastal seadusega kuritegelikuks ja laiduväärseks organisatsiooniks.
KSČM-i logol on kujutatud kaht punast murelit koos rohelise lehega, mis on inspireeritud Pariisi kommuuni loomiseni viinud tööliste ülestõusust Prantsuse-Preisi sõja lõpus 1871. aastal.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Tšehhoslovakkia Kommunistlik Partei (KSČ)
[muuda | muuda lähteteksti]KSČ loodi 14.–16. mail 1921 Tšehhoslovakkia Sotsiaaldemokraatlikus Parteis tekkinud ideoloogilise konflikti ja sellest suure osa liikmete eraldumise tõttu. Tollal oli see nii absoluutsetes kui ka suhtelistes arvudes üks maailma suurimaid kommunistlikke parteisid.
30. aastatel leidis KSČ poliitikas aset rida muudatusi vastavalt Nõukogude Liidu välispoliitikale. 1938. aastal oli partei üks peamisi Müncheni kokkuleppe vastaseid.
Võimu ülevõtmist pärast II maailmasõda lihtsustas KSČ-le võit Tšehhoslovakkia 1946. aasta parlamendivalimistel, kus kommunistid sai 38% häältest. Täielikult sai partei võimu enda kätte 25. veebruaril 1948, kui toimus kommunistlik riigipööre.
Čechy ja Morava Kommunistlik Partei (KSČM)
[muuda | muuda lähteteksti]Aastani 1989 eksisteeris KSČ raames ainult üks piirkondlik allorganisatsioon – Slovakkia Kommunistlik Partei (KSS). Tšehhi poole peal ehk Čechys, Moravas ja Sileesias vastav organisatsioon puudus, kuigi enne föderaalkorra kehtestamist 1969. aastal sellele mõeldi. KSČ erakorralisel kongressil 20. detsembril 1989 see puudus kõrvaldati ja 31. märtsil 1990 toimus KSČM-i asutav kongress. See hakkas koos endiselt eksisteeriva KSS-iga kuuluma föderaalsesse Tšehhoslovakkia Kommunistlikkusse Parteisse (nüüd lühendiga KSČS). 1992. aastal astus Slovakkia partei KSČS-ist välja ja esimesest sai Demokraatlik Vasakpartei (Strana demokratickej ľavice).
Tänapäev
[muuda | muuda lähteteksti]2002. aasta parlamendivalimistel sai KSČM 18,5% häältest ja oli alamkojas 41 saadikuga suuruselt kolmas partei. See on jätkuvalt nii ka pärast 2006. aasta veidi nõrgemat tulemust.
2007. aasta lõpus oli KSČM-il umbes 77 000 liiget. Nende arv langeb aastas umbes 6–7% võrra. Suurem osa liikmetest oli parteis juba enne 1989. aastat, keskmine vanus on üle 70 aasta.
KSČMi baasiks on üldiselt deinstrualiseerimisest mõjutatud alad, näiteks Karlovy Vary ja Ústí maakonnad. KSČMi on tugevam eelkõige väikestes ja keskmistes linnades, Praha on tavaliselt üks partei nõrgemaid piirkondi.
Oma sõnul kaitseb KSČM kõige enam sotsiaalprobleemidega inimesi.
2021. aasta valimistel ei ületanud KSČM 5% valimiskünnist ja jäi esmakordselt parlamendist välja.
Kriitika ja protestid
[muuda | muuda lähteteksti]Kommunistliku režiimi õigusvastasuse ja selle vastu suunatud vastupanu seadusega (nr 198/1993 Sb.) deklareeriti KSČ "kuritegelikuks ja laiduväärseks organisatsiooniks" ning kommunistliku režiimi mõistavad hukka ka teised seadused. KSČM-i peetakse sellegipoolest legaalselt ja vastavalt põhiseaduslikule korrale tegutsevaks parteiks. Teised parteid ja poliitikud mõistavad parteid sõnades hukka, kuid teevad sellega ka sageli mitmesugustel tasanditel koostööd.
Viimastel aastatel on tekkinud mitmesuguseid algatusi (näiteks kampaania "T-särgiga kommunismi vastu"), millega püütakse juhtida tähelepanu kommunistliku ideoloogia ohtlikkusele ja KSČ verisele minevikule. Teise aktsiooni raames koguti internetis üle 70 000 allkirja, millega taotleti "natsismi, kommunismi ja fašismi propageerimise poliitiliste parteide nimedes").
Valimistulemused
[muuda | muuda lähteteksti]Parlamendi alamkoja valimised
[muuda | muuda lähteteksti]- 1996 – 10,33%
- 1998 – 11,03%
- 2002 – 18,51%
- 2006 – 12,81%
- 2010 – 11,27 % häältest. 26 mandaati
- 2013 – 14,9 % häältest. 33 mandaati
- 2017 – 7,8 % häältest. 15 mandaati
- 2021 – 3,6 % häältest. 0 mandaati
Senativalimised
[muuda | muuda lähteteksti]- 1996 – 2 mandaati
- 1998 – 2 mandaati
- 2000 – 0 mandaati
- 2002 – 1 mandaat
- 2004 – 1 mandaat
- 2006 – 0 mandaati
- 2007 – 1 mandaat (saadud lisavalimistel)
- 2008 – 1 mandaat
Alates 2018. aastast KSČM-l Senatis esindajat ei ole. Kokku on senatis 81 saadikukohta.
Kohalike omavalitsuste valimised
[muuda | muuda lähteteksti]- 1994 – 14,7%
- 1998 – 13,58%
- 2002 – 14,49%
- 2006 – 10,79%
- 2010 – 9,6%
- 2014 – 7,8%
- 2018 – 4,9%
Maavalitsuste valimised
[muuda | muuda lähteteksti]- 2000 – 21,16%
- 2004 – 19,68%
- 2008 – 15,03%
Euroopa Parlamendi valimised
[muuda | muuda lähteteksti]- 2004 – 20,26% (kuus saadikut 24-st, 2. koht ODS järel)
- 2009 – 14,18% (neli saadikut 22-st, 3. koht ODS järel)
- 2014 – 11,0 % (3 saadikut 21-st, 4. koht)
- 2019 – 6,9 % (1 saadik 21-st)