Omavalitsusüksus

Omavalitsusüksus ehk kohaliku omavalitsuse üksus (ka: kohalik omavalitsusüksus) on territoriaalüksus, mille piires teostatakse kohalikku omavalitsust^[1].

Eestis reguleerib omavalitsusüksusega seotut "Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus".

Sümbolid

Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse^[2] (KOKS) § 14 alusel on kohaliku omavalitsusüksuse sümboolika lipp, vapp, aumärgid, ametirahad, aunimetused ja muu sümboolika. Enne omavalitsusüksuse lipu või vapi kinnitamist esitatakse lipu või vapi kavand arvamuse saamiseks Riigikantseleile. Lipp või vapp ei või olla äravahetamiseni sarnane mõne teise omavalitsusüksuse lipu või vapi või muu isiku ajaloolise või kasutusel oleva vapi või lipuga. Omavalitsusüksuse lipp või vapp peab vastama heraldikanõuetele.

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohalikud omavalitsused

Kuni haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse põhimääruse kehtestamiseni võib moodustunud kohaliku omavalitsuse üksus kasutada ühinemislepingus või ühinemiskokkuleppes kokku lepitud ühineva valla või linna sümboolikat, selline sätestus on kirjas haldusreformi seaduse^[3] §-s 16. Kõige korrektsem oleks kohe üle minna uuele ühtsele sümboolikale, kuna sümboolika on kohalikul omavalitsusel, mitte aga mõnel selle ametiasutusel.^[4]

Vapid

Riigi haldusüksuste vapid saavad õigusliku jõu pärast ametlikku, kehtivas korras kinnitamist. Vapikilp võib olla ühevärviline või jaotatud eri värvi väljadeks. Kilbil olevad vapikujundid jagunevad heraldilisteks kujunditeks ehk heeroldpiltideks (kilbi servast servani ulatuvad geomeetrilised kujundid) ning üldisteks kujunditeks (loodusest ja fantaasiavallast pärinevad olendid ja esemed). Vapikilbi juurde võivad kuuluda kiiver koos ehise ja hõlstiga, samuti kilbihoidjad, vapimantel, moto ehk deviis, seisuse- ja aumärgid. Sel juhul on tegemist täisvapiga. Ühel vapikilbil võib olla ühendatud ka mitu vappi. Vapi koostamiseks kasutatavad värvused ehk heraldilised tinktuurid on metallivärvused kuld ja hõbe (nende asendusvärvused on vastavalt kollane ja valge) ning põhivärvused sinine, roheline, punane, must ja purpur. Vappi kirjeldatakse kilbikandja seisukohast: vaataja suhtes on heraldiline vasak pool parem pool, ja vastupidi.^[5]

Vapi kasutamine

Vastavalt KOKS §-le 14 võib omavalitsusüksuse vappi kasutada kohaliku omavalitsusüksuse organite ja asutuste plankidel ja pitseritel ning muudes kohtades vastavalt valla või linna sümbolite kasutamise korrale. Tartu linna põhimääruse^[6] kohaselt kasutatakse kilbiga ja kilbita, värvides ja värvideta Tartu linna vappi volikogu, volikogu kantselei, linnavalitsuse ja ametiasutuste hallatavate asutuste dokumentidel, trükistel, suveniiridel jne. Samuti sätestab mainitud määrus kilbita vapi kasutamise linnavalitsuse ja selle struktuuriüksuste ning hallatavate asutuste pitsatites ja plommitemplites. Tava kohaselt on linna- ja vallavalitsuste riigivapiga pitseris selgitustekst kohaliku omavalitsuse üksuse nimega, näiteks Tõrva linn.^[7]

Lipu kasutamine

Linna lipu alalise heiskamise otsustab linnavalitsus. Näiteks Tartu linna põhimääruse kohaselt võib Tartu linna lippu kasutada pidupäevadel ja tähtsündmustel. Tartu linna elanikel on õigus heisata linna lipp perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul. Tartus tegutsevatel ettevõtetel ja organisatsioonidel on õigus heisata linna lipp oma ürituste ja tähtpäevade puhul.^[viide?]

Suhted ja koostöö riigiorganitega

Kohalike omavalitsuste üksused on iseseisvad õigusvõimelised haldusüksused, põhiseaduse (edaspidi PS) § 155 lõike 1 kohaselt vallad ja linnad. Õiguslikult on kohalike omavalitsuste üksused avalik-õiguslikud juriidilised isikud, ent neil on kaasa antud ka eraõiguslik õigusvõime. Üksuse liikmeskond moodustub selle kindlaks määratud territooriumil elavatest inimestest (määravaks on isiku püsiv elukoht)^[8].

Kohalikud omavalitsused otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi ning tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt^[9]. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (edaspidi KOKS) määrab kindlaks kohalike omavalitsuste üksuste koostöö ja suhted riigiorganitega, mis on sätestatud nimetatud seaduse 10. ja 11. peatükis.

Kohalike omavalitsuste üksuste suhted riigiorganitega

KOKS § 65 lõike 1 alusel põhinevad kohalike omavalitsusorganite ning valitsusasutuste suhted seadusel ja lepingul^[10]. Riik võib seaduse või lepingu alusel anda kohalikule omavalitsusele täitmiseks näiteks riiklikke ülesandeid - selline õigus tuleneb PS § 154 lõikest 2 ning sellele ei laiene lõikes 1 sisalduv kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus. Riiklike ülesannete täitmise kohta võivad riigiorganid teostada järelevalvet, et veenduda antud ülesannete korrektses täitmises mõistlike vahenditega. Omavalitsuslike ülesannete täitmise kontrolli ei ole riigil õigus teostada, sest see rikuks omavalitsuste enesekorraldusõigust^[8].

Kohalike omavalitsuste üksuste koostöö riigiorganitega

Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (edaspidi EKOH) artikkel 10 sisustab omavalitsusüksuste koostööõigust, mille alusel võib kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö toimuda tegevuste koordineerimise või erinevate organisatsiooniliste vormide kaudu.

Tegevuste koordineerimise puhul on tegemist mitteformaalse tegevusega, mis võib kujutada endast näiteks kohalike omavalitsuste ühiste teenuse standardite, eeskirjade või arengukavade kehtestamist ning ühiste seisukohtade võtmist. Taoline koostöö on oma olemuselt ääretult aeganõudev ning ühtse õigusakti vastuvõtmine kui ka muutmine eeldab kõikide osapoolte konsensuslikku otsustust^[11].

KOKS §-d 62 ja 63 sätestavad organisatsioonilised koostöövormid, mille alusel võivad vallad ja linnad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ülesannete täitmiseks^[10]:

tegutseda ühiselt;
anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale;
moodustada kohaliku omavalitsuse üksuste liite ja muid ühendusi;
moodustada ühisameteid- ja asutusi;
teha rahvusvahelist koostööd.

Kohalike omavalitsuste üksuste rahvusvaheline koostöö

KOKS § 13 lõike 1 alusel on volikogul, valitsusel ja ametiasutustel õigus teha oma pädevuse piires koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et omavalitsusüksustel on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab omavalitsusüksust tema volikogu või volikogu poolt määratud esindaja. Rahvusvaheliselt sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused omavalitsusüksuse eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi.^[10]

Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikme volituste peatumine

Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist oma ülesannete täitmisest.^[12]. Volitused ei peatu automaatselt, vaid need peatatakse valimiskomisjoni otsusega ning volikogu liikme asemele määratakse asendusliige^[13].

Volikogu liikme volituste peatamine ja asendusliikme määramine vormistatakse formaalselt ühe otsusega, milles sisaldub kaks otsust, millest esimesega lõpetatakse volikogu liikme volitused, teisega antakse asendusliikmele volitused^[14]. Selle valla või linna valimiskomisjoni otsuse peale on võimalik esitada kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile^[15] ning edasi Riigikohtule^[16]. Valimiskomisjonide pädevuse kohta volikogu liikme volituste peatamise küsimuses on Riigikohus käsitanud lahendis 3-4-1-2-06^[17].

Volituste peatamise alused

Volitused peatatakse valimiskomisjoni otsusega:

1. kui volikogu liige on samas vallas või linnas valitud vallavanemaks või linnapeaks, kinnitatud valla- või linnavalitsuse liikmeks, nimetatud osavalla või linnaosa vanemaks või nimetatud :ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks^[18] ;

Käesolevas punktis sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema, linnapea, kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikme ja ametisse nimetatud osavalla või linnaosa vanema suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni .^[19]

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (edaspidi KOKS) ei käsitle otseselt abilinnapea või -vallavanema staatust. Kui isik on abilinnapea või -vallavanem, tuleb hinnata, :kas ta on valla- või linnavalitsuse liige ning sellisel juhul rakendub KOKS § 19 lg 2^[20].

Volikogu liikme volitused peatuvad vallavanemaks või linnapeaks valimisega, mitte valla- või linnavalitsuse ametisse kinnitamisest^[21].

1.1 Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks kuni Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemiseni^[22];

2. kui volikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu^[23];

3. tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud^[24];

Isikliku avalduse alusel saab volitused peatada minimaalselt kolmeks kuuks. Riigikohus on leidnud, et pärast volikogu liikme volituste peatamist ei saa tema avalduse alusel volitusi volikogus taastada enne, kui on möödunud :volituste peatamise avalduses märgitud tähtaeg. Volituste peatumise aega hakatakse lugema valimiskomisjoni otsuse jõustumisest. Kui isik esitab volikogu liikme volituste peatamise avalduse KOKS § 19 lg 2 p 3 alusel, tuleks :segaduste vältimiseks avalduses kindlasti kuupäevaliselt näidata volituste peatumise lõpptähtaeg, mis tuleb märkida ka valimiskomisjoni otsuses^[25].

4. kui ta on puudunud volikogu istungitelt kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal volikogu istungeid ei toimunud^[26];

Volikogu ei saa teha ettepanekut volikogu töös mitteosaleva volikogu liikme asendamise, volituste lõpetamise, peatamise vms kohta. KOKS ei erista „korralisi“ ja „erakorralisi“ istungeid, s.t kui istung ei toimu tavapärasel ajal, tuleb ka sellelt puudumist arvestada. Valimiskomisjon peab kõigi volikogu liikme volitusi puudutavate otsuste tegemisel juhinduma ainult KOKS-st. :Volikogu liige võib kohe pärast volituste peatamist esitada avalduse volituste taastamiseks. Sel juhul tema volitused taastatakse ning kolmekuuline tähtaeg hakkab uuesti kulgema^[27].

5. ajaks, kui ta viibib aja-, asendus- või reservteenistuses^[28].

Riigikogu liige võib täita valla- või linnavolikogu liikme ülesandeid alates 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast^[29].

Riigikogu liige võib volikogu liikme volitused peatada või ennetähtaegselt lõpetada üldistel alustel.^[30]

Vaata ka

Viited

↑ U. Mereste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide II (N–Y). Lk 42
↑ Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. – RT I, 04.07.2017, 22.
↑ Haldusreformi seadus. – RT I, 21.12.2016, 34.
↑ "Korduma Kippuvad Küsimused seoses kohalike omavalitsuste ühinemisega" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 25. mai 2018.
↑ "Kohaliku omavalitsuse sümbolikavandite konkursijuhendi koostamisest". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. juuni 2018.
↑ Tartu linna põhimäärus. – RT IV, 07.05.2014, 31.
↑ "Korduma kippuvad küsimused seoses kohalike omavalitsuste ühinemisega haldusreformi käigus" (PDF).
↑ ^8,0 ^8,1 Olle, V (2014). Kohaliku omavalitsuse õigus. I osa. Tallinn: Juura.
↑ Eesti Vabariigi Põhiseadus. - RT 1992, 26, 349.
↑ ^10,0 ^10,1 ^10,2 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. - RT I 1993, 37, 558.
↑ S. Mäeltsemees jt. KOV volikogu liikme käsiraamat. Tallinn 2015. Arvutivõrgus: https://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2015/11/kov_volikogu_liikme_kasiraamat_2015.pdf
↑ Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (edaspidi KOKS) § 19 lg 1
↑ KOKS § 20 lg 1
↑ RKPJKo 30.11.2010, 3-4-1-17-10
↑ KOVVS § 66 lg 1
↑ KOVVS § 66¹ lg-d 1 ja 2; põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus § 37 lg 1 ja § 38 lg 1
↑ RKPJKo 27.03.2006, 3-4-1-2-06
↑ KOKS § 19 lg 2 p 1
↑ KOKS § 19 lg 3
↑ RKPJKo 20.03.2012, 3-4-1-5-12 p 14
↑ KOKS § 19 lg 2 p 1; § 19 lg 4 p 1
↑ KOKS § 19 lg 2 p 1¹
↑ KOKS § 19 lg 2 p 2
↑ KOKS § 19 lg 2 p 3
↑ RKPJKo11.08.2003, 3-4-1-8-03 p 18
↑ KOKS § 19 lg 2 p 4
↑ "Vabariigi Valimiskomisjoni koduleht" (PDF). Lk 6. Vaadatud 19.05.2018.
↑ KOKS § 19 lg 2 p 5
↑ KOKS § 72³
↑ "Vabariigi Valimiskomisjoni koduleht" (PDF). Lk 7. Vaadatud 19.05.2018.

Välislingid

Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus eRT-is

[Majandusleksikon-1] U. Mereste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide II (N–Y). Lk 42

[2] Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. – RT I, 04.07.2017, 22.

[3] Haldusreformi seadus. – RT I, 21.12.2016, 34.

[4] "Korduma Kippuvad Küsimused seoses kohalike omavalitsuste ühinemisega" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 25. mai 2018.

[5] "Kohaliku omavalitsuse sümbolikavandite konkursijuhendi koostamisest". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. juuni 2018.

[6] Tartu linna põhimäärus. – RT IV, 07.05.2014, 31.

[:KKK,_2017-7] "Korduma kippuvad küsimused seoses kohalike omavalitsuste ühinemisega haldusreformi käigus" (PDF).

[:0-8] 8,0 ^8,1 Olle, V (2014). Kohaliku omavalitsuse õigus. I osa. Tallinn: Juura.

[9] Eesti Vabariigi Põhiseadus. - RT 1992, 26, 349.

[:1-10] 10,0 ^10,1 ^10,2 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. - RT I 1993, 37, 558.

[11] S. Mäeltsemees jt. KOV volikogu liikme käsiraamat. Tallinn 2015. Arvutivõrgus: https://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2015/11/kov_volikogu_liikme_kasiraamat_2015.pdf

[12] Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (edaspidi KOKS) § 19 lg 1

[13] KOKS § 20 lg 1

[14] RKPJKo 30.11.2010, 3-4-1-17-10

[15] KOVVS § 66 lg 1

[16] KOVVS § 66¹ lg-d 1 ja 2; põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus § 37 lg 1 ja § 38 lg 1

[17] RKPJKo 27.03.2006, 3-4-1-2-06

[18] KOKS § 19 lg 2 p 1

[19] KOKS § 19 lg 3

[20] RKPJKo 20.03.2012, 3-4-1-5-12 p 14

[21] KOKS § 19 lg 2 p 1; § 19 lg 4 p 1

[22] KOKS § 19 lg 2 p 1¹

[23] KOKS § 19 lg 2 p 2

[24] KOKS § 19 lg 2 p 3

[25] RKPJKo11.08.2003, 3-4-1-8-03 p 18

[26] KOKS § 19 lg 2 p 4

[27] "Vabariigi Valimiskomisjoni koduleht" (PDF). Lk 6. Vaadatud 19.05.2018.

[28] KOKS § 19 lg 2 p 5

[29] KOKS § 72³

[30] "Vabariigi Valimiskomisjoni koduleht" (PDF). Lk 7. Vaadatud 19.05.2018.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]

[16]

[17]

[18]

[19]

[20]

[21]

[22]

[23]

[24]

[25]

[26]

[27]

[28]

[29]

[30]