Palksein

Palksein

Kõige traditsioonilisem moodus palkmaja ehitamiseks on teha seda käsitsi tahutud palgist.

Tüübid

Läbi aegade on palkhoonete ehitamisel kasutatud mitmesuguse ristlõikega palke

• Ümarpalksein on kõige arhailisem, samas ka kõige ilmastikukindlam ja soojapidavam ning looduslähedasem seinatüüp. Ümarpalgi puhul on lihtne maandada puidusiseseid pingeid, et vältida palgi välispinnale tekkivaid lõhesid, mis vähendavad oluliselt palkmaja soojapidavust. Puuduseks võib pidada raskendatud sisustuse paigutamist seinte äärde. Seda probleemi saab lahendada, tahudes seinad seestpoolt siledaks. Jääb alles ilmastikukindlus, välissein lõheneb vähem, sisesein on aga sile ja kaasaegne. Võimalik on ka vastupidine variant – kui tahetakse maja väljastpoolt täiendavalt soojustada, võib tahuda siledaks välisseina, sisse jääb aga arhailine ümarpalksein.

• Kahelt poolt tahutud palksein pärineb ajast, mil taheti maale ehitada linnamajade ilmelisi maju, et need pärast katta laudvoodriga. Kahelt poolt tahutud palksein kaotab aga oma soojapidavuses, samuti on palgi tahumine mõlemalt poolt kaks korda aeganõudvam ja töömahukam, millest tulenevalt suureneb ka maja maksumus.

Vara

Palgi alumise külje sisse lõigatav soon, mis kopeerib alumise palgi selja kuju. Vara on ühtlasi vajalik selleks, et seina saaks tihedaks ja soojapidavaks toppida. Kasutatakse kahte erinevat vara kuju: lahtine ja kinnine.

• Traditsiooniliselt on aga kasutatud lahtist vara, mille puhul toetus alumisele palgile vara põhi, küljed olid lahtised. Tänu sellele saab vara tihendada ka pärast seda, kui kogu sein on üles raiutud. Samuti saab lahtist vara tihedamaks toppida ka paari aasta pärast, kui palgid on oma lõpliku kuju võtnud, vajunud ja kõverdunud. Kahe palgi vahele pandud soojustuskiht jääb aga selliselt nähtavale. Lahtise vara puhul on maja tuulekindlus märksa madalam, kui kinnise vara puhul, küll aga annab see hoonele arhailisema välimuse.

• Parema tuule- ja soojapidavuse tagab kinnine vara, mille puhul ülemine palk toetub alumisele palgile vara õhukeste servadega ning varas olev tühi ruum täidetakse soojustusmaterjaliga. Niisugusel juhul vajutab palkmaja oma raskusega palgid omavahel tugevasti kokku ja see annabki palkseinale tuulepidavuse. Kõige soojapidavam on nn U-kujuline kinnine vara. Kinnise vara puhul soojustusmaterjali näha ei ole, varast väljaulatuv materjal lõigatakse ära. Kinnine vara annab seinale ka suurema jäikuse ja sobib seepärast kõrgemate ehitiste puhul paremini.

Palkseinte püstitamine

Vundament Alumiste palkide mädanemise vältimiseks peab vundament ulatuma vähemalt 30 cm maapinnast kõrgemale. Aluspalgi välimine serv peaks ulatuma ca 30 mm üle vundamendi ääre. Aluspalgile tuleks võimalusel lõigata veenina. Vundamendi ja aluspalgi vahele tuleb paigaldada niiskustõke.

Tapid

Sajand tagasi olid Eestis enimlevinud tappideks pikknurkadest järsknurk ja lühinurkadest kalasabatapp.

Tapid ehk nurgaseotised on palkmaja konstruktsiooni olulisimaid osasid. Nurk peab olema tihedasti tehtud, et tuul sealt läbi ja vesi vahele ei pääseks. Siseseintes on ruumi kokkuhoiu mõttes mõistlik kasutada lühinurga tappe. Lühinurga tappe saab kasutada ka maja välisnurkades, kuid siis ainult koos tuulelukuga.

Kõik tapid ja muud ühendused peaksid olema isenõrguvad ning vastupidavad ilmastikumõjudele ja putukate sissetungikatseile. On olemas palju erinevaid tappe. Peenemast ümarpalgist hoonete puhul on levinud nurgaseotis koerakaelatapp. Üle 25 cm läbimõõduga palkide korral on soovitav kasutada teisi tappe, näiteks sadultappi, mis laseb palkidel paremini vajuda. Köetavatel hoonetel on soovitav välisnurkadesse teha tuuletapid. Tappide tihedus on soojapidavuse seisukohast väga oluline, seepärast peavad tapid kokku sobima täpselt. Kahepoolse lõikega tappide korral peaks tugevuse huvides olema tapi kael võimalikult jäme. Kaela alla ja peale tuleb jätta vahe, suurus peaks olema umbes 4% palgi läbimõõdust, kuid mitte väiksem kui 10 mm.