Les Diamants

Les Diamants on aastatel 2004–2006 tegutsenud Eesti ansambel, mis viljeles garage punk muusikat.

Ansambel tuli kokku 2004. aasta suvel, esimene kontsert toimus 3. detsembril 2004 Tallinnas. Bänd pälvis indie-skenes kiirelt tähelepanu ja tunnustust. Vähem kui kahe aastaga andis Les Diamants ligi nelikümmend kontserti üle Eesti, salvestas Raadio 2-le oma Vibratsiooni sessiooni ja suvetuuritas Vennaskonnaga. 2005. aasta detsembri lõpus ilmus Roy Strider Recordsi alt Les Diamantsi ainsaks jäänud helikandja "Fortune Fools". Oma viimase kontserdi andis Les Diamants 16. juunil 2006 Tartu sõltumatu muusika festivalil Plink-Plonk.

Koosseis

• Honolulu Vocalvulcano (Hannele Turu, laul)
• Martian Le Ramonale (Mart Niineste, kitarr)
• La Bambassadeur (Sven Oeselg, basskitarr)
• Les Beats Des Amorales (Oliver Koit, trummid)

Ajalugu

Algus

Les Diamants moodustus 2004. aasta suvel, kui varem Muscimolis trumme mänginud Oliver Koit ning Migreenis, Lost In The Supermarketis ja Rawonesis kitarri mänginud Mart Niineste interneti vahendusel tutvusid ja Tehnika tänava prooviruumis kokku said. Tekkis klapp, mida süvendas tüdimus tavalisest amatöörpungist ning huvi varajase New Yorki pungi ning mujal maailmas lainetava garaažiroki vastu. Soov "midagi sarnast" ka ise teha viis esialgu veel nime ja kujunemata koosseisuga bändi moodustumiseni. Paar nädalat hiljem liitus bändiga vokalist Hannele Turu, kes oli varem laulnud Lasnamäe indie-bändis Bad Apples.

Esialgu tegutseti rohkem oma lõbuks ja kolmekesi. Inspiratsiooni leiti ansamblite Ramones, The Stooges, Boss Hog, New York Dolls ning Yeah Yeah Yeahs loomingust ning lähenemisest. Kirjutati valmis klassikud "Hello Mr. Spencer" ja "Gimme All Your Diamonds". Nimeks võeti peale pikemaid vaidlusi Les Diamants, mis pärines James Bondi filmi "Diamonds Are Forever" prantsuskeelsest pealkirjast.

Esimesed salvestused ja kontserdid

Oktoobris 2004 salvestati Kohilas, hambakliiniku puhketoas esimese demo põhjad, millele Hannele hiljem tekstid peale laulis. Lugusid "Hello Mr. Spencer" ja "Raw Blues Song" sisaldanud CD-R sai nimeks "Obnoxious". Üllitisega mindi legendaarsesse baari Levist Väljas, kus tol õhtul pidi tööl olema scenemaker Janno Zõbin, kelle vahetus oli paraku pool tundi varem lõppenud. Niisiis sokutati kahe looga plaat DJ Glorious Ingrido (eraelus kultuurikriitik Ingrid Kohtla) kätte, kes sellest vaimustus ning mõlemat lugu öö jooksul mitu korda mängis.

Kui Ingrid Kohtla oli välja pakkunud, et võib bändile kontserdi korraldada, hakati otsima bassimängijat. Valituks osutus seni Kwing-Kungksis mänginud Sven Oeselg (Udu). Selleks ajaks oli olemas ka hädapärane 7-looline repertuaar.

Esimene kontsert toimus 3. detsembril 2004 TLÜ Pärnu mnt ühiselamu all keldris, kunagises klubis Pif-Paf, mille ruumid fotograaf Viktor Koškin oma retromaigulise erapeo jaoks oli välja rääkinud. Peale Les Diamantsi esines ka noor rock-bänd Circus. Kontserdist ja alkoholist hoogu saanud publiku hulgas olid ka legendaarse mürabändi Zahir liikmed, kes sealsamas ekspromt esinesid.

Veidi enne esimest esinemist oli bändi demosalvestust kuulnud ka Karel Kattai, aka DJ Ninja, kes kutsus Les Diamantsi Eesti Muusikaakadeemia stuudiosse salvestama. Fenomenaalse ajaraiskamise tulemusena mängiti ja lauldi kuue tunniga sisse loo "Zero Zero Zero" partiid, mida Oliver hiljem kodus miksis ja masterdas. Salvestust kuulis muuhulgas indie-bändi Pia Fraus liider Rein Fuks, kes pani selle oma plaadifirma "Seksound" kogumikplaadile "Kohalik ja kohatu" (Seksound; 2005).

Samaegselt esimese esinemisega sai bänd veel pakkumisi, mis kõik vastu võeti. Kokku toimus detsembris viis esinemist, mis viisid Les Diamantsi vaikselt Tallinna muusikakaardile. Bändi ei defineeritud päris punkbändina, punkarid jäid mängust välja. Pigem vaimustus Les Diamantsist indie-publik.

Veebruaris 2005 astuti üles tolle hetkeni suurimal kontserdil "Diletantide avangard 2" ning debüteeriti Tartus Sid Viciouse mälestuskontserdil. Tartu publik võttis bändi vastu soojalt, kuid segaste tunnetaga.

Kevadtalvel jätkus aktiivne kontserttegevus, võõrustati siia sattunud välisbände nagu soomlaste stoner-rock ansambel Fun ning punk/blues kollektiiv Slideshaker. Samaaegselt plaaniti EP väljaandmist, mis esialgu vahendite nappuse taha takerdus. Aprillis esineti esimest korda Valga Rockiklubis, Tartu suurimal indie-peol "Cutting Edges" ning üritustesarja "Teenage Kicks" väljasõidul Riias klubis Depo. Aprillikuus käis kitarrist Mart Niineste ka Rock Cafés Vennaskonna kontserdil, kus muuhulgas pakkus koos Tõnu Trubetskyga soendusbändi vaadates-kuulates Les Diamantsi Vennaskonda soendama.

Maikuus võeti ette ühepäevane stuudiosessioon Seksoundi stuudios, sisse mängiti neli lugu, mis plaaniti EP-na välja anda. Samal ajal lepiti tuntud DJ Raul Saaremetsaga kokku, et Les Diamants salvestab tema saate "Vibratsioon" jaoks kolm lugu. Sessioon toimus 10. juunil ja lood olid "Stoidi", "Hello Mr. Spencer" ja "Boob", helirežisööriks Teet Kehlmann. Saade Les Diamantsi lugudega jõudis eestrisse 11. augusti õhtul.

Vennaskonnaga koos tuuril

Umbes samal ajal, 2005. aasta juuni alguses selgus täieliku ootamatusena, et Vennaskond oli Les Diamantsi oma tuurile soendusbändiks võtnud, seda Les Diamantsile ütlemata. Järgnesid tulised bändisisesed vaidlused ettevõtmise mõttekuse üle ning 16. juunil esineti esimest korda koos Vennaskonnaga. Juhtus see Von Krahli teatri baaris.

"Vennaskonna Linnusetuur" kestis kuni 27. augustini. Kokku anti 19 kontserti Eesti eri paigus, enamasti maakohtades, kuhu muidu ei sattukski. Paaril kontserdil tegi kaasa ta pop-rock ansambel The Tuberkuloited, kuid seiklusvaimu puudumine sundis neid loobuma. Enamik kontserte anti kahe bändiga: enne mängis Les Diamants, siis Vennaskond. Tuuri eri etappidel tegid kaasa ka The Belka (Pärnu), Süütu Vanaema (Rakvere), No Fun (Valga) ja Depoo (Tartu). Mõnel kontserdil asendas Mart Niineste basskitarrist Anti Pathique'i ja Oliver Koit trummar Anneli Kadakat.

Viimased ettevõtmised

Oktoobris 2005 sattus Les Diamantsi kevadise Vibratsiooni sessiooni ajal lugu "Hello Mr. Spencer" Raadio 2 saate "Pleier" nädala demoks (st lugu käis iga päev kindlal kellaajal koos asjalike kommentaaridega eetris). Bänd ise sai sellest teada juhuslikult raadiot kuulanud tuttava kaudu.

Novembri esimesel nädalal, 2.–4. novembril, viibis Les Diamants Tartus Forwards stuudios, kus salvestati esikalbumi materjal. EP kasvas täispikaks kümne looga plaadiks.

12. novembril esines Les Diamants peale pikemat pausi Tallinnas Von Krahli teatrisaalis linnakultuuri festivali "Operatsioon B" pealaval. Peale Les Diamantsi esinesid Eesti punklegend J.M.K.E., Soome kultusbänd 22 Pistepirkko ning USA new-wave ansambel Groovski.

Detsembris esineti Tartus koos kultusbändiga Sõpruse Puiestee ning 29. detsembril esitles Les Diamants Rock Cafés oma esimest kauamängivat "Fortune Fools". Kontserdil tegid kaasa ka sõprusbändid Zahir, Shelton San ja Kwing-Kungks.

2006. aasta algul võttis tormilisest aastast pisut väsinud bänd kõigi loogikareeglite vastaselt puhkuse. Anti mõned üksikud kontserdid koos sõprusbändidega skenelt. 9. märtsil esineti Von Krahlis koos Rootsi ansambliga Alarmrock ning Tallinna eestivene rock-bändiga J-Stick. See kontsert teadvustas Les Diamantsi olemasolu ka Tallina venekeelsele publikule.

Les Diamantsi viimaseks kontserdiks jäi ülesastumine 16. juunil 2006 Tartu sõltumatu muusika festivalil Plink-Plonk.

Diskograafia

Albumid

1. Fortune Fools (detsember 2005, CD, Roy Strider Records)

Demod, promod, sessioonid

1. Obnoxious (november 2004, demo, CD-R, Les Diamants)
2. Zero Zero Zero/Hello Mr. Spencer (detsember 2004, promo, CD-R, Les Diamants)
3. Seksound Session (mai 2005, promo, CD-R, Les Diamants)
4. ER Vibratsioon Sessioon (juuni 2005, sessioon, Raadio 2)

Les Diamants kogumikel

1. "Zero Zero Zero" kogumikul "Kohalik & kohatu" (juuli 2005, Seksound)

Välislingid

• Les Diamants andmebaasis MusicBrainz (inglise keeles)
• Hullumaja kammerorkester, Eesti Ekspress 19. jaanuar 2006.
• Indigolapsed ehk SUPERSCHICKROCKCHICKS, Eesti Ekspress 28. aprill 2008.