pühamu

Estonian

Etymology

From püha (“holy, saint, sacred”) ‎ -mu. Coined by Estonian linguist Johannes Voldemar Veski in 1928.

Pronunciation

• IPA^(key): /ˈpyhɑmu/, [ˈpyɦɑmu]
• Rhymes: -yhɑmu
• Hyphenation: pü‧ha‧mu

Noun

pühamu (genitive pühamu, partitive pühamut)

1. sanctuary (consecrated area)
2. (figuratively) sanctuary (place of safety or protection)

Declension

Declension of pühamu (ÕS type 1/ohutu, no gradation)
		singular	plural
nominative		pühamu	pühamud
accusative	nom.
	gen.	pühamu
genitive			pühamute
partitive		pühamut	pühamuid
illative		pühamusse	pühamutesse pühamuisse
inessive		pühamus	pühamutes pühamuis
elative		pühamust	pühamutest pühamuist
allative		pühamule	pühamutele pühamuile
adessive		pühamul	pühamutel pühamuil
ablative		pühamult	pühamutelt pühamuilt
translative		pühamuks	pühamuteks pühamuiks
terminative		pühamuni	pühamuteni
essive		pühamuna	pühamutena
abessive		pühamuta	pühamuteta
comitative		pühamuga	pühamutega

References

• pühamu in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
• “pühamu”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009