Zum Inhalt springen

keel

Aus Wiktionary, dem freien Wörterbuch
KasusSingularPlural
Nominativkeelkeeled
Genitivkeelekeelte
Partitivkeeltkeeli
Illativkeelde
keelesse
keeltesse
(keelisse)
Inessivkeeleskeeltes
(keelis)
Elativkeelestkeeltest
(keelist)
Allativkeelelekeeltele
(keelile)
Adessivkeelelkeeltel
(keelil)
Ablativkeeleltkeeltelt
(keelilt)
Translativkeelekskeelteks
(keeliks)
Terminativkeelenikeelteni
(keelini)
Essivkeelenakeeltena
(keelina)
Abessivkeeletakeelteta
Komitativkeelegakeeltega

Worttrennung:

keel, Plural: kee·led

Aussprache:

IPA: []
Hörbeispiele:

Bedeutungen:

[1] Sprache
[2] Zunge
[3] Saite

Herkunft:

[1] von proto-finnisch *keeli „Zunge; Sprache“

Beispiele:

[1]

Übersetzungen

[Bearbeiten]
[1] Estnischer Wikipedia-Artikel „keel
[2] Estnischer Wikipedia-Artikel „keel (anatoomia)
[3] Estnischer Wikipedia-Artikel „pillikeel
[*] Uni Leipzig: Wortschatz-Portalkeel
[1–3] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013: „keel
[1–3] Berthold Forssman: Estnisch - Deutsch. Eesti-saksa sõnaraamat. Hempen, Bremen 2005, ISBN 3-934106-36-6, Seite 255