Vievis

Vievis
leedu	Vievis
poola	Jewie
	Vievise vapp
	Elanikke: 4214 (1.01.2023)
	Koordinaadid: 54° 46′ N, 24° 49′ E

Vievis (leedu^ⓘ) on linn Leedus Elektrėnai omavalitsuses, Vievise valla halduskeskus. Asub merepinnast 128 meetri kõrgusel Vievise järve ääres, 14 km Elektrėnaist ida pool. Vievist läbivad Vilniuse-Kaunase maantee ja Vilniuse-Kaunase raudtee, seal asub Vievise raudteejaam.

Vievises on raamatukogu. Haridust annavad gümnaasium, põhikool ja kunstikool. Linnas asuvad Leedu geoloogiamuuseum (koos Juozas Dalinkevičiuse memoriaalnäitusega) ja Leedu maanteemuuseum. Sealne katoliku kirik valmis aastal 1931, õigeusu kiriku hoone ehitati aastal 1843, kalmistu lasuv õigeusu kabel aga aastal 1936.

Ajalugu

1522 mainitud Vievise mõisa juurde tekkinud asulat on kirjalikult esmamainitud 1539 aastal. Toona oli Vievis alev. XVI sajandi esimesel poolel rajati Vievisesse ka esimene katoliku kirik.

Nii mõis kui asula kuulusid pikka aega (alates XVI sajandi algusest) Ogińskitele. See suguvõsa rajas Vievisesse uniaatide kiriku ja asutas sinna uniaatide Püha Vaimu kloostri. XVII sajandi alguses rajati kloostri juurde ka aastani 1812 tegutsenud trükikoda, kus trükiti esimest korda kirillitsas raamatuid.^[2] Valdavalt trükiti vaimulikku ja poleemilist kirjandust, edendamaks uniaatide ja jesuiitide vaateid. Bogdan Ogiński andis XVII sajandi alguses Vievise kiriku õigeusklike käsutusse, ent tema surma järel tagastati see Vievise katoliiklastele. Sajandi keskpaigas laastasid alevit sõjad.

Ogińskite valduses oli Vievis aastani 1831. Tsaariajal oli linna venekeelne nimekuju Евье, kasutati ka vormi Евiо.^[3] XIX sajandi teisel poolel avati Peterburi–Varssavi raudtee ja Vievis sai omale raudteejaama. Esimese maailmasõja ajal põles maha sealne katoliku kirik. Ka suleti sealne postkontor, mis hakkas tegutsema taas aastal 1921.

Kahe maailmasõja vahel asus Vievis Leedu-Poola piiril. Toona kandis see nime Vievys.^[4] Linnaõigused sai 1950. aastal.

Elanikkond

341 (1865)
725 (1897)
712 (1902)
414 (1923)
2 279 (1959)
2 963 (1970)
4 300 (1976)

4 581 (1979)
5 663 (1989)
5 303 (2001)
4 915 (2011)
4 521 (2018)
4 461 (2020)

2011. aasta rahvaloenduse andmetel olid linna elanikeest 82,56% leedulased, 10,91% poolakad ja 3,74% venelased ^[5] Enne Teist maailmasõda elasid linnas valdavalt poolakad.

Õigeusu kirik
Trakai tänav
Vievise katoliku kirik
Kultuurimaja
Vievise õigeusu kabel

Viited

↑ Resident population by city / town at the beginning of the year, vaadatud 12.02.2023.
↑ Евье.' Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd. 11А (22) : Евреиновы — Жилон. С.-Петербургъ, 1894., 509 lk.
↑ Евье. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 2 (Дабанъ — Кяхтинское Градоначальство). СПб, 1865, 157 lk.
↑ Lithuanian Philately
↑ "2011 m. surašymas". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2015. Vaadatud 11. mail 2016.

Välislingid

Linn portaalis vietoves.Lt

[1] Resident population by city / town at the beginning of the year, vaadatud 12.02.2023.

[2] Евье.' Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd. 11А (22) : Евреиновы — Жилон. С.-Петербургъ, 1894., 509 lk.

[3] Евье. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 2 (Дабанъ — Кяхтинское Градоначальство). СПб, 1865, 157 lk.

[4] Lithuanian Philately

[5] "2011 m. surašymas". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2015. Vaadatud 11. mail 2016.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]