Mine sisu juurde

Intress

Allikas: Vikipeedia
"kasvik" suunab siia. Zooloogia mõiste kohta vaata artiklit kasvik (zooloogia).

Intress ehk kasvik on rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult või hoiustajalt tasuks raha kasutada andmise eest. Eristada tuleb intressi ja intressimäära: intress on rahasumma, kuid intressimäära väljendatakse protsentides. Intressi mõõdetakse kapitaliga ühes mõõtühikus, milleks on vääringu ühik (Eestis euro).[1] Intressi suurus sõltub kasutatava kapitali suurusest ja kasutusajast.[2] Intressi eesmärk on kaitsta riigi varalisi huve ja motiveerida maksumaksjat või maksu kinnipidajat täitma oma rahalisi kohustusi riigi vastu ettenähtud tähtajaks.[3]

Eri laenupakkujad arvestavad intressi erinevalt (näiteks laenu algsummalt, laenujäägilt), seepärast tuleks laenupakkumiste võrdlemisel vaadata laenu krediidi kulukuse määra. Kuigi laenu kulukuse hindamisel on krediidi kulukuse määr ainus objektiivne näitaja, tuleks arvestada ka teiste laenutingimustega, nagu maksepuhkuse võimalikkus, tagatise liik.

Intressi aetakse sagedasti segamini viivisega, kuid need on eri mõisted.

5000. aastat eKr oli nn toiduraha (ingl food money) laenamine Lähis-Idas levinud protsess. Anti seemneid ja loomi, sest need taastootsid end, ning hiljem võeti intressiks osa saagist. Intress oli toona saaki tootva säästlikult arenenud ühiskonna tulemus. Islamimaades oli intressil aga pastoraalne ja hõimkondlik mõju.

Keskajal läks laenamist tulekahjude ja väikese saagi tõttu sageli vaja. Seetõttu oli keskajal ka intressi nõudmine moraalselt küsitav ja kohati isegi taunitav: raha laenamine ei toonud kaupa juurde. Keskajal mõtlesid juristid välja mitmeid finantsinstrumente, et julgustada laenamist ja vältidaliigkasuvõtmise keeldu. Üks finantsinstrumendi näide on contractum trinius.

Renessansiajal suurenes inimeste liikuvus ning see aitas kaasa kaubanduse kasvule ja uute äride avamisele. Laene ei võetud enam mitte ainult oma tarbimise jaoks, vaid ka tootmiseks. Sellega seoses hakati ka intressi käsitlema uuest küljest.

1847. aastal proovis esimesena intressi kontrollimise kaudu rahavarudega manipuleerida Banque de France.

Intressi liigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Lihtintress

[muuda | muuda lähteteksti]

Intressi avaldis koosneb kahest tegurist: kapitalist ja selle kasutamise kestusest. Lihtintressiks nimetatakse intressi, mille korral kapitali kasutamise kestus on võrdeline ajaga.[2] Lihtintress tekib, kui kapital on lihtkasvamisel.[2] Lihtintressi saab arvutada valemiga , kus:

  • K on kapital rahaühikutes;
  • i on intressimäär;
  • t on kapitali kasutamise aeg aastates;
  • J on intress.

Järgnevalt on esitatud valem üksiksumma tulevase väärtuse arvutamiseks lihtintressi alusel, kui põhisumma tagastatakse ühe maksena koos intressiga perioodi lõpus. Valem oleneb sellest, kas intressimäär on konstantne või muutuv. Kui intressimäär on konstantne kogu tehinguperioodi jooksul, kasutatakse valemit a.

a.

Kui perioodi jooksul saadud lõppsumma (põhisumma intress) reinvesteeritakse samaks perioodiks uue intressimääraga, kasutatakse valemit b.

b.

Valemites on kasutatud järgmisi lühendeid:

  • FV – rahasumma tulevane väärtus (põhisumma intress);
  • PV – rahasumma praegune väärtus(põhisumma);
  • i – aastane intressimäär;
  • n – perioodi pikkus (tavaliselt aastates).

Perioodi pikkust (n) saab arvutada valemiga , kus

  • t on krediteerimis-/hoiustamisperioodi pikkus päevades;
  • K on aastas olevate päevade arv, millest lähtutakse päevase intressimäära arvutamisel.

Liitintress

[muuda | muuda lähteteksti]

Liitintress on intress, mille korral arvutatakse intress põhisummalt ja sellele lisandunud varasemate perioodide intressilt. Järgnevalt on esitatud valem üksiksumma tulevase väärtuse arvutamiseks liitintressi alusel, kui põhisumma tagastatakse ühe maksena koos intressiga perioodi lõpus. Valem oleneb sellest, kui tihti toimub intressiarvestus. Kui intressiarvestus toimub:

  • üks kord aastas, kasutatakse valemit c;
  • mitu korda aastas, kasutatakse valemit d;
  • pidevalt, kasutatakse valemit e.

c.

d.

e.

Valemites on kasutatud eespool esitatud lühendeid ning lisaks lühendeid

  • m – intressiarvestuse kordade arv aastas;
  • e, mille väärtus on 2,71828.

Muutuv intress

[muuda | muuda lähteteksti]

Muutuva intressiga laenude hulka kuuluvad näiteks eluasemelaen ning teised hüpoteegiga tagatud laenud (nt suuremas summas tarbimislaen).[4] Muutuva intressiga pangalaenu korral koosneb intress kahest osast: ajas muutuvast euriborist ning kliendi ja panga vahel kokku lepitud fikseeritudmarginaalist.

Euribor (ehk Euro Interbank Offered Rate) on üleeuroopaline pankadevaheline rahaturu intressimäär, mis muutub iga päev. Euribor fikseeritakse laenulepingus kokkulepitud perioodiks nii, et üldjuhul muutub euribor iga 6 või 12 kuu tagant. Seega muutub ka laenumakse iga 6 või 12 kuu tagant. Kui euribor on selle aja jooksul tõusnud, suureneb ka laenumakse, kui aga alanenud, siis väheneb ka laenumakse.[1]

Marginaali arvutab pank igale kliendile personaalselt ning selle suurus võib sõltuda laenusummast, kliendi sissetulekust, tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest ning panga ja kliendi suhtest. Kliendi ja panga suhete alla kuulub näiteks see, kui korrektselt on kliendil täidetud eelnevad kohustused panga vastu. Fikseeritud marginaal laenu tagasimaksmise perioodil üldjuhul ei muutu.

Fikseeritud intress

[muuda | muuda lähteteksti]

Fikseeritud intressiga pangalaenu korral lepivad pank ja klient pikemaks ajaks kokku lõpliku intressi. Tavaliselt on sellise intressiga laenu lepingu perioodiks viis või kümme aastat. Fikseeritud intress kaitseb laenuvõtjat intressi võimaliku suurenemise eest, sest intresside suurenemine turul tema laenumakset ei mõjuta.[1] Fikseeritud intressiga laenude hulka kuuluvad näiteks riiklik õppelaen ning tavaliselt ka väikelaen, tarbimislaen, järelmaks ja krediitkaardilaen. Eluasemelaenu on samuti võimalik sõlmida fikseeritud intressiga.[4]

Intressi kandvad väärtpaberid

[muuda | muuda lähteteksti]

Intressi kandev väärtpaber on nõue laenu emitendi vastu ning selle tootluseks on väärtpaberi omanikule makstav intressimäär. Intressi kandvate väärtpaberite liigid sõltuvad väärtpaberi emitendist ja tema antud tagatisest laenule, tähtajast ning intressi maksmise viisist ja ajast.

Intressi (ehk kupongi) makstaksevõlakirjadelt tavaliselt kord aastas. On olemas ka nullkupongvõlakirjad, mille puhul makstakse intressi ainult üks kord – võlakirja tähtaja lõpul ehk lunastamispäeval.[5]

Intressi arvestamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Intressi arvestatakse kogu viivitatud aja eest ehk võla tekkimisest kuni selle tasumiseni. Intressi arvutatakse kõikide võlgade ja ettemaksude kogusummalt, seega kehtib summaarne intressiarvestus. Tasumata maksusummast arvestatakse 0,06% intressimäära päevas.[3]

Võlaõigusseaduse § 94 lõike 1 kohaselt on võlasuhtes intressimääraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär, kui lepingupooled pole muus intressimääras kokku leppinud. Üks Euroopa Keskpanga intressimäär kehtib pool aastat: 1. jaanuarist 1. juulini ning 1. juulist 1. jaanuarini.

Mõisteid intress ja viivis kasutatakse Eestis sageli sünonüümidena, kuid oma sisult ei ole nad samatähenduslikud. Intress on tasu raha kasutamise eest, kuid viivis on protsentides arvestatav kompensatsioon kahju hüvitamiseks.[3][6]

  1. 1,0 1,1 1,2 Finantsinspektsioon
  2. 2,0 2,1 2,2 Arnold Humal. "Finantsmatemaatika", Tartu: Kirjastus OÜ Loodus, 1940
  3. 3,0 3,1 3,2 Kerly Randlane. "Maksuvõlgade sissenõudmine", Sisekaitseakadeemia, 2016
  4. 4,0 4,1 [1] INTRESS JA MUUD LAENAMISEGA SEOTUD TASUD
  5. [2] Intressi kandvad väärtpaberid
  6. [3] Intress ja viivis võlasuhtes.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]