Liisi Ojamaa

Liisi Ojamaa (üks pseudonüümidest Väike Hipi, kodanikunimega Katre-Liis Ojamaa; 26. veebruar 1972 Tallinn – 8. oktoober 2019 Tallinn) oli eesti luuletaja, tõlkija, kirjanduskriitik ja toimetaja.

"Kahel lahtisel käel"

Tsitaadid postuumsest koondkogust "Kahel lahtisel käel", 2020.

Wihmawesi mis äratab keha
Wesi lõikudes maas
Sinilillede haprad õied
munakiwi ja paas
Yxkord nägin Sind selles kohas
Näib et tibutab taas
Wihmast wõbisew linnakewad
autod teras ja klaas

"KESKLINNAS, KATKENDLIKULT", lk 18

Sina pead olemas olema,
kui mitte mujal, siis minus endas,
keset seda linna, mis on minu rõõm,
sulan ma hallix kiwix
Sinu jalgade alla
...
wihma sajab ja hea on hingata
hallil kiwil halli taewa all,
kõrge, walge, kerge

"RAIN CITY DREAM CO. 1", lk 19

Wäike hipi tuli läbi igiwana linna.
Walusalt ja naljakalt yx tunne täitis rinna.
Tuli suurelt kontserdilt, weel kõrwgi ajas pilli.
Meeleliigutusest ostis kimbu sinililli.
...
Õhtupoolik tegi haiget, samas tõstis tuju.
Wäixe hipi syytu tunne wõttis selge kuju.
Wäike hipi tahtis saada paremax ja puha.
Armastus on altruistlik, õnnelik ja puhas.
Wäike erutatud hipi tuli läbi linna.
Enda eest ei õnnestunud päris pakku minna.

"WÄIKE HIPI & KEWAD", lk 22

yhes kauge kewade päewas
korduda selles wihmas
nagu tagasitulek
korduda selles wihmas
kas ongi yldse wõimalik
korduda selles wihmas

"PALWE", lk 23

Me oleme uuesti.
Oleme ikka.
Taas endina jätkame tuttawal maal.
Las tulla siis elu.
Me elame yle.
Me minna ei tohi.
Me minna ei saa.

"*Me tuleme uuesti", lk 24

Kõik on kusagil olemas
selles lõputus juulis
Aeg on kaotamas tähendust
Kõik on ikkagi sama
Kes kyll õpetax mind
wähem armastama

"LÕPUTU JUULI", lk 26

Taewasse saab sirutada käed
jalge alla lahti rullub rada
ise usud seda mida näed
ise jälle jaxad unistada

"ÕHTU/TOOMPEA", lk 28

Kiwid on kodu
& wäljapääs waewast
Walud & lootused lõikawad taewast
Kiwid on kodu
täis aegade sooja
ylalpool yxindust roppust & rooja

Kuigi et kylmad
Mis sellest et pime
Kiwid on kodu
See kodu on ime

"KIWID ON KODU", lk 29

See
warakult pimenew linn
Need
kohad kus tuntaxe sind
See on sinu yhiskond
...
Wihm
piisad kui pärlid su käel
See
maailm on kõik mida wajad
Kui
udusse aheneb päew
1
tänaw 1 kofik 1 laud
1
wihmana wallanduw laul

"SYGISE-LAUL", lk 30-31

Aknale rabistab wihma
aeglaselt tixub kell
ammu ma pole olnud
päris kodus sel sygisel

"YXK0RD KA KODUS", lk 32

On kogu linn kui ajatu legend
on tänawaile ööst weel jäänud halla
uus koidik yle taewa pillab end
weel pole päris päike pääsnud walla
...
& ometi me usume ju kõik
kes iialgi end ise endax mõelnud
et mõni imelyhikene lõik
me elus on just sest legendist wõetud

"THE LEGEND", lk 34

On õhtuwalge painawhele linn
& mina & mu selgimata walud
on miski
liigpoeetiliselt hing
on munakiwid myyrid & mu taju

"WANALINNAHOOW", lk 35

Kui läbi toa on igatsew Vivaldi
& kyynlawalgus ootamatuid warje laob
& akna taga esimesse lumme
see suure linna hilisõhtu kaob
& ihu on nii imelikult elaw
& hingab suu mis syda rytmix taob

"*Kui läbi toa on igatsew Vivaldi", lk 37

Alati hommik on walusaim aeg
Siis kui on kõrgusse kaduwad laed
Teadmata reeglid & tundmata tõed
Randmetel weenid kui maakaardijõed

"HOMMIK", lk 39

Ma olen teraw teraw teraw teraw nuga
mis iseenda ihus ihutud
Ma olen walus walus walus kui Sa tuled
waid korra liigahtan
lumm ongi lõhutud

"NUGA", lk 40

Ega erilist ei teegi
Käime mööda tänawaid
Selles hämarduwas linnas
Sellel uttu uppund teel
Tasa nuga ihub rinnas
Igawus & kade meel

"WÄIKE HIPI & TRUBETSKY", lk 41

Linnaõhtute laule me teame
meil on natuke õlut & makk
keldreis kahtlasi pidusid peame
meist jääb järele jube bardakk
Siis kui katustel laguneb õhtu
läbi linna me tuleme koos

"*Linnaõhtute laule me teame", lk 42

Ses tantsus peitub wäljapääs
sest musast algab kõik
nyyd tantsin sest mu aeg on käes
on enda yle wõit
& see mis kaasa kisub mind
on haaramatu hääl
on ainult elu tantsu hind
ma maxan kergel käel

"MU ARM ANARHIA ", lk 43

Kurbus lendab linnataewas
nagu särawwalge lind
Rahwas osta unistusi
kuni neil on odaw hind
Rahwas osta unustust kui
unelmad on yle jõu

"WALG£ LIND", lk 45

Kes jaxaxki iseend anda
ei taha ei wiitsi ei tee
Me läheme walusas rahus
nyyd endal & saatusel peos
Me liigume yxteisest lahus
waid yhine loojang meid seob

"*Me liigume yxteisest lahus", lk 46

I

Keldrikassisilmsed tydrukud
tänavanurkadel
yxteise wastu wägiwaldsed
weidike räpased
...
Rotid ronimas õlgadel
kummitaw mendipelg
onu on purjus ja jutlustab
talle pöörati selg
Ah lapsed mis te ometi teete
Ah lapsed mis te ometi teete

II

...
Nyyd kui taas olen siin
saan endast aru
Kaswatan saba taha
& wolxan keldriaknasse
Pelglik & jultunud

III

Olen nagu kõik need
hulkuwa kassi silmadega tydrukud
keda kohtad tänawatel
suitsetamas
ropendamas
kambakesi
Aga mina olen täna yxi
Olen purjus & pealetykkiw
Sa ei saa aru et wõtsin end purju
et julgeda Sinuga rääkida
...

IV

...
& taas need rotid & taas see koht
& taas see mendipelg
onu läx kinni kes jutlustas
talle pöörati selg
Ah lapsed kes me ometi oleme
Ah lapsed kes me ometi oleme

"HULKUWA KASSI PÄEWAD", lk 49-50

ei saa aru maailmast mis möllab minu ymber
minu õigexpidamised ikka lykkab ymber
wõhiwõõrad rahwamassid mõned sõbrad sekka
jälle ma ei jaxa enam iseennast petta

"KONTS£RT", lk 51

On akna taga tänawate looked
& käigud on mis kuskile ei wii
sees klaasidesse woolab jälke jooke
me waatame kuis werex muutub wiin
& naerame & taas on nõnda walus
orkester jälle matab mingit meest
& leegid muudkui tantsisklewad jalus
& põletawad pildi silme eest

"KÕRTS", lk 52

Me elame elewa ootuse aega
me tunnetel polegi nime
yle ristmike majade rahwa & taewa
on ainult me ootuse ime
...
Me tuigume tyhjuses toex ainult ootus
läbi hämara tuulise linna
me teame ta saabub
me yhine saatus
see päew millal tuleb meil minna

"ME ELAME ELEWA OOTUSE AEGA", lk 53

Me exleme maal mis ehkyxkord saab kuuluma meile
kui walust & rõõmust saab päewade yhtlane põim
Kui õnnestub ainsaxki suwex meil sulada yhte
siin maal saab siis elama ilus & igatsew hõim

"LAUL", lk 60

On linn kui laew mis sõuab läbi aja
Me istume ta paesel myyripardal
Ah ära endast liiga palju arwa
mul on Sind lihtsalt wahel wäga waja
On linn kui laew & mul on tema nägu
Me taldade all päixesoe on kiwi

"LINNAPYHA", lk 68

Hämarduwal tänawal kord ristuwad me teed
naeratused tere wihm Su silmis
möödume & kauax tahax kokku jääda weel
aga nõnda juhtub ainult filmis
...
Hommikusse walgusse on puhkemas mu linn
wabanenult wanu radu lähen
sirelid & päixetõus & enam pole Sind
aga see ei mahu mulle pähe

"THE NIGHT OF YOU", lk 71

tule me tantsime tundmatuid laule
tule ma wihkan Sind tule & tea
taewas on tyhi & surm on weel kaugel
tappa on lihtne on neetumalt hea
kiiwaina kaitseme riiwatuid ulmi
pidusid peame on painajad need
jõledaid jõule & patuseid pulmi
rõwedad riitused ootawad ees
...
yleni punases põlewas toas
yleni punases põlewas kleidis
tantsin weel põleb mu weres Su wein
nurka siis peitun & oxendan weidi
silme ees wirwendab punane sein

"LAMBADA OLI SELLE TALWE KÕIGE KURVEM LAUL", lk 74

Agulihoowides lõhnawad sirelid
nagu hullunud wahel
& yx sihitu lõhnast segane
põlwkond yhineb kahes
Agulihoowides lõhnawad sirelid
õhk on selge & lõikaw
keegi taas peab täiskaswanux saama &
keegi sodix end sõitma

"AGULIHOOWID£S LÕHNAVAD SIRELID", lk 75

Jää hywasti mu linn Kuis kumad yle wee
Me nagu walged linnud lähme yle mere
& hing on kerge syda hõiskab tere
Mu elu oli wõlg Nyyd tasutud sai see

"ME NAGU WALGED LINNUD", lk 76

Ah kõiki neid walusaid wäljakuid
neid nägusid ligi & kaugel
ma olexin kõigis neis uuesti
kui jätkux waid jõudu & laule
ma tulexin tantsides tagasi
mu häälest jääx kajama wallid
ses linnas mis läbi mu aegade
on ainsana alati kallis

"LOOJANG/PYHA", lk 78

Need suweõhtud on mul weel meeles need eredad õhtud
pilweserwade puhas puna & rahunew leebe linn
kunagi polnud tuult tänawad waikisid raugelt
& kusagil tagahoowides sain ma Sinust laulda
Kuidas ma armastasin neid kiwe mis hoidsid mind hellalt
mis hingasid hymne mu ymber & tantsisid paljaste taldade all
warasuwiti põimusid sirelid pärgadex taasleitud kodude kohal
& suwesydameid kummitas mälestus hajuw kui lõhn
...
exlesin tänawail linn oli mu Jumal & walwas mu walusaid rõõme
& suwi ei lõppenud kunagi juulikuu kõige wähem
See suwi ei lõppenud kunagi & juulikuu kõige wähem

"LINNASUWELAUL", lk 83

Siis märkasime idataewas wasekarwa hurma
& hingetusse hommikusse meidki tõmbas tuul
kes syndinud on ehast saawad koidu aegu surma
meil tuli kyll ka tulewik see tuli mingi muu

"CHILDREN OF THE SETTING SUN/LOOJANGULAPSED", lk 85

Aga päikest ei syndinud meist Jumala poega mu ihust
lähme pageme enese eest haaratud hetkisest kihust
lähme tantsime tänawail tolles waremeis linnas
lähme & laulame enestest noast me mõlemi rinnas
mis meil tehagi tänawu haista neidsamu tuuli
ahta pihuga warjata werex suudeldud huuli
minna minuteid lugedes seiswas õhus & ajas
kodu kummitab kusagil kolme maailma rajal

"KOLME RIIGI RAJAL", lk 88

Aga juulikuu puudena kaardus me kohal & uuex ta tegi me kehad
Olauludex muutis me huultele argised haprad repliigid
& eilset ei olnud & homset ei pidanud tulema
wähemalt selles laulus sest nii oli kergem & parem

"A SIMPLE SONG / LÕPUTU JUULI III", lk 89

Ah teie ajatud agulid
täis meie luhtunud elu
jälle need wagurad tänawad
sõbrad & lahtunud õlu
Ah teie lõputud agulid
kurbuse kajakakisa
kuskil peab olema wäljapääs
lihtsalt ma pole nii wisa

"AGULI-LAUL", lk 90

Kas Sa kahetsed juba ennast & mind kahetsed seda talwe me yle & ymber
Naljakas ikka ma arwan et weel on meil midagi kysida midagi mõelda
Kui Sa olexid nii et ma ei näex Sinu silmi olex mul kindlasti kergem
Kusagil lume all alles on linn & sygawal kuskil Su silmis
edasi elab see keda kunagi kutsusin kallix

"& HÄMARUS EI HALASTA ME PEALE", lk 92

Meie oleme mälestus meil on ammugi teised
& teistel on walus & teistel on kõle wõi soe
& teistel on linnad & kodud & elawad kehad
& mõnedel teistest on näod nagu kunagi meil
Kallis wõta mu pea kohalt ära
oma kõhnade käte wari

"HYMN YHEXA KAX", lk 93

Puud kaswawad läbi Su hinge
oma juurtega hoides Su maske
puud kaswawad läbi Su hinge
G Sa kysid weel mix Sul on raske
puud kaswawad läbi Su hinge
kuigi ammu neist ytlesid lahti
...
puud kaswawad läbi Su hinge
Sinu weresse kastawad juuri
puud kaswawad läbi Su hinge
aga oxad ei pidurda tuuli
PUUD KASWAWAD LÄBI SU ILUSA NAO

Sel maal kus syndis kuningate sugu
leust walged laewad tundmatusse sõudsid
kui algas meie pikk legend & lugu
& noored kiwid toekax tornix tõusid
...
paar wõõruspidu suures lossisaalis
siis tuli lahing tules laulsid mõõgad
ma jooxin yxi pakku läbi raba
& kui ma tõusin näoli langend mutta
seal seisid Sina äkitselt nii wana
et mina unustasin ära kuidas nutta

"THE FIRST LEGEND", lk 97

Aknast läände me nägime linna
wasxet taewast täis loojangu tuld
& me jalge ees rahuga hingas
wana maailma wäsinud muld
Aga teel oli juba ka koidik
uue päikese pöörane lõõm
& ta lipud me nägudel loitsid
& ta hymn oli heletaw rõõm
...
& kes kordki on krooni all seisnud
seda surmani silmist ei saa

meie seisime kindlalt & julgelt
kohal sajandeid oodanud maa

"THE RESURRECTI0N", lk 98

Me kehades suwex sai kewad
taas algasid linnad & lood
me olime noored & hullud
& ammusest kuningasoost
Kõik katused kuulusid meile
kõik tänawad tajusid meid
& kindlusetornidest hõiskas
hulk ärganud heeroldeid
...
Kus waldjate jalg ainult astus
seal maa oli uuesti noor
& lõputu meeletu pidu
käis kadunud kuningasool

"MÄLESTUS KUNINGALE", lk 99