Norilsk

Norilsk
vene	Норильск
	Lenini prospekt Norilskis
	Norilski lipp Norilski vapp
	Pindala: 23,2 km²
	Elanikke: 13 887 (1939)
	Koordinaadid: 69° 20′ N, 88° 13′ E

Norilsk on linn Venemaal Krasnojarski krais. See on Siberi kõige põhjapoolsem ja Murmanski järel maailmas suuruselt teine linn, mis jääb põhja poole põhjapolaarjoonest. Norilsk on maailma kõige põhjapoolsem üle 100 000 elanikuga linn.

Norilski lähedal on maailma suurimad niklimaardlad, lisaks kaevandatakse vaske, koobaltit, plaatina ja kivisütt. Linnast põhja pool asub vasetehas. Linna suurim tööandja on Norilski Nikel.

Piirkond on ulatuslikult saastunud. Norilski õhu nikli- ja bensopüreenisisaldus ning vasesisaldus on viimastel aastatel ületanud normi piire.^[2]

Aastail 1935–1956 tegutses seal Norilski parandusliku töö laager ehk Norillag, mis kuulus GULAG-i süsteemi.

Ajalugu

Esimest geoloogide asulat hakati sinna ehitama 1921. aastal. 1935. aastal aga hakati rajama sunnitöölaagrit ja metallurgiakombinaati. Linna rajamisel hukkus tuhandeid Gulagi vange.^[2] Linnaõigused 1953. aastast.

Kaevandamine algas 1939. aastal, kui Norilskisse valmis raudtee Dudinkast Jenissei ääres.

Norilski vangilaagritest on läbi käinud üle 500 000 inimese (kellest ametlikel andmetel suri 16 806), sealhulgas ka palju eestlasi.

Linna lähedal asuvad mandritevaheliste tuumarakettide stardiseadmed.

1942. aastal käivitati Norilskis esimest korda sulatusahi, et tankisoomuste jaoks niklit toota.^[2]

2001. aastast on Norilsk kinnine linn.

2004. aastal liideti linnaga halduslikult Talnahh, Kajerkan ja Snežnogorsk koos rajoonidega ning moodustati Norilski linnaringkond "Norilski linn", mille pindala on 4512 km² ja arvestuslik rahvaarv oli 1. jaanuaril 2008 206 400 ja 1. jaanuaril 2009 203 900. 2010. aasta rahvaloenduse andmeil oli linna keskrajooni elanike arv 105 792. Linna elanike arv koos Talnahhi ja Kajerkaniga oli 175 300, koos Snežnogorskiga 176 200.

Keskkonnaprobleemid

1970. aastal avaldasid kohalikud elanikud meelt keskkonnareostuse vastu. Selleks tõmbasid nad linnas olevale Lenini kujule gaasimaski pähe.^[2]

2007. aastal teatas Blacksmithi instituut, et Norilsk on üks maailma kümnest reostatumast paigast, kuna Norilsk Nikelile kuuluva vasetehase läheduses elavatel lastel oli kaks korda suurem tõenäosus haigestuda kurgu-, nina- ja kõrvahaigustesse kui teistes linnaosades elavatel lastel.^[2]

Vene keskkonnateadlase Boriss Revitši uuringu järgi esineb linna lastel ülejäänud Krasnojarski regiooni lastega võrreldes 44% rohkem verehaigusi, 38% rohkem närvisüsteemi haigusi ja 28% rohkem luu- ja lihaskonna haigusi.^[2]

2010. aastal külastas linna Venemaa president Vladimir Putin ja väljendas reostuse suhtes rahulolematust.^[2]

2020. aastal lekkis sealsest soojuselektrijaamast kütusemahuti kandekonstruktusioonide purunemise järel umbes 20 000 tonni diislikütust, millest suur osa jõudis lähedal asuvasse Ambarnaja jõkke.^[3]