Kõht

Kõht ehk abdoomen (abdomen, venter) on selgroogsetel keha osa rindkere ja vaagna vahel. Kõhusisest piirkonda nimetatakse kõhuõõneks.

Kõhuõõnt ümbritsevad kõhtmiselt ja külgmiselt kõhulihased ja selgroog. Kõhtmisi ja külgmisi seinu võivad ümbritseda ka alumised roided. Kõhuõõs läheb üle vaagnaõõneks. Rinnaõõnest eraldab teda vahelihas. Vahelihast läbivad näiteks aort, alumine õõnesveen ja söögitoru.

Kõhu- ja vaagnaõõnt vooderdab serooskest, mida nimetatakse seinakõhukelmeks. See kest läheb üle elundite sisusekõhukelmeks.

Kõht sisaldab mitmesuguseid elundeid, mis kuuluvad näiteks seedeelundkonda ja erituselundkonda.

Inimese kõht

Inimese kõht on kere osa rindkere ja vaagna vahel.

Kõhu piirkonnad

Kõhu ülemise piiri võib paigutada rinnaku tipu kõrgusele, alumise piiri kubemesideme juurde.

Roietega ümbritsetud piirkond ülalpool naba on ülemine kõht ehk näärmekõht. Ilma luuelementideta piirkond on keskmine kõht ehk sooltekõht. Alakõhtu ümbritseb vaagen.

Kui peale selle jaotada pikisuunas piki kõhu sirglihase välisäärt, siis saadakse keskel ülalt alla maopiirkond, nabapiirkond ja häbemepiirkond ning küljel roidepiirkond, välispiirkond ja kubemepiirkond.

Kõhu pind

Sportlase kõht treenitud kõhulihastega

Rasvunud kõht

Kõhu esiküljel, kõhuseinal, on olenevalt treenituse astmest rohkem või vähem selgelt näha kõhu sirglihas, mida kuni naba kõrguseni katkestab kolm põiki kulgevat kitsast kõõlusplaati – intersectiones tendineae. Umbes kõhu keskel on naba. Kõhu ülaosa ümbritsevad alumised roided, mis jooksevad kokku rinnaku tipu (mõõkjätke) juurde. Alumises piirkonnas asub niudeluuhari.

Lihasreljeef on enamikul inimestel kaetud paksu rasvakihiga, nahaalune rasvkude on eriti meestel suurim rasvadepoo. Alati hästi kombitav on ülal rinnak ja all niudeluuharja eesmine ülemine tipp. Häbemepiirkonnas saab kompida häbemeluu harja sümfüüsiga.

Kõhuõõs

 Pikemalt artiklis Kõhuõõs

Kõhuõõnt piirab ülalt vahelihasekuppel ning all läheb ta vaagnaõõneks üle. Tagant piirab kõhuõõnt lülisammas. Eest lülisamba juurest kulgeb truncus sympathicus, mis sisaldab vegetatiivseid närvikiude elunditele. Lülisambast vasakul asetseb aort, peaarter, millest kõik teised arterid hargnevad. Lülisambast paremal asetseb alumine õõnesveen, peaveen.

Maks asetseb ülemise kõhu parempoolses ja keskosas parempoolse vahelihasekupli vastu liibununa. Kõrval vasakul asetseb magu, mis on maksa suunas nõgus. Mõlemat elundit katavad suuremalt jaolt veel roided. Sapipõis on maksa all peidus, kohvioavärvi põrn vasakul mao taga. Magu läheb üle peensooleks, mille alguse küljes on kõhunääre, mis mao taga osutab tipuga põrnale.

Peensool on soolesilmuste segadik, mis täidab suure osa keskmisest ja alakõhust. Sellel eristatakse kolme lõiku: kaksteistsõrmiksool, tühisool ja niudesool. Niudesool suubub alakõhu parempoolses osas jämesoolde. Jämesoolel on allapoole suunduv rudimentaarne ummiksopp pimesool ussjätkega. Jämesool jätkub ülespoole, kulgedes maksani välja, suundub siis maost ja peensoolesilmustest eestpoolt möödudes vasakule küljele ning laskub seal alla päraku suunas. Jämesool moodustab otsekui peensoolesilmuste raami.

Neerud asetsevad samuti keskmise kõhu kõrgusel, aga kõigi teiste elundite taga rasvapolstris paremal ja vasakul lülisamba ja suurte veresoonte kõrval (kõhukelmetaguses õõnes). Neerupealised asetsevad neerude peal.

Lootel asetsevad peaaegu kõik elundid kõhukelmetaguses õõnes. Neerud koos neerupealistega jäävadki sinna. Seedekulgla (magu, peensool, jämesool) sopistub siis ettepoole kõhukelmeõõnde, kusjuures teatud soolelõigud naasevad taha. Seepärast on kõik seedekulgla lõigud tagant ning ülemises kõhus ka eest kurdude (nn keskmete) kaudu kõhuseinaga seotud. Maks on sisse kasvanud mao eesmisse keskmesse, põrn ja kõhunääre tagumisse. Magu on loote arengu vältel pöördunud nii, et maks on paigutunud paremale mao kõrvale ja põrn vasakule taha. Kõik juhteteed (arterid, veenid, närvid) jõuavad kõhuõõnde mõne niisuguse keskme kaudu. Neerudel, põrnal ja maksal on värat, mille kaudu kõik juhteteed elundiga ühenduses on.

Kõhuvalu

 Pikemalt artiklis Kõhuvalu

Orgaanilise valu korral saab enamasti öelda ainult, et tegemist on valuga kõhu ülaosas, kõhu keskmises osas või alakõhus.

Ka munandivalu (näiteks munandikeerdumuse korral) võib projitseeruda kõhtu. Südameinfarkt võib harva avalduda valuna ülemises kõhus.

Seevastu valu nahal või kereseinal saab täpsemalt lokaliseerida.