Kurioosum
Ilme
Proosa
[muuda]- "Mida sa siin näed?" Meister seisis Francisest päris kaugel ja rullis lahti silmanähtavalt vana paberitüki.
- "Paistab olevat hoolikas sulega joonistatud portree Kristusest ristil."
- "Jah. Tule nüüd lähemale. Kas näed, kuidas see on tehtud? See on kalligraafia. Oivalises peenes gooti kirjas tehtud pilt kujutab Kristuse piinu, samal ajal kui Kristuse kannatamise loost on välja kirjutatud iga sõna - ja mitte ainsatki rohkem -, nii nagu see Püha Johannese evangeeliumis seitsmeteistkümnendast üheksateistkümnenda peatükini kirjas on. Mis sa ütled?"
- "Huvitav kurioosum."
- "Kunstiteos, oskuslik ja südamega tehtud töö. Minu arvates on selle teinud mõni seitsmeteistkümnenda sajandi kaplan, Ingelheimi perekonna koduõpetaja. Võta ja uuri seda hoolega. Seejärel pead tegema samalaadse töö, sinu tekst aga olgu Meie Issanda sünd, nagu see on kirja pandud Luuka evangeeliumi esimeses peatükis ja teises peatükis kolmekümne teise kirjakohani. Ma tahan kalligraafilist Kristuse sünnistseeni ja ma teen sulle üheainsa möönduse: võid selle teha kaldkirjas, mitte gooti kirjas. Nii et terita suled, keeda endale nõest ja tammetõrudest tinti ja asu tööle."
- Robertson Davies, "Mis on lihas ja luus", tlk Riina Jesmin, 1999, lk 350-351
- Suurbritannias on üheksa protsenti (mõne arvestuse järgi kolm protsenti) mälestusmärkidest püstitatud ajaloolistele ja mittekuninglikele naistele. Kui meespoliitikud on ära teeninud 65 mälestusmärki, siis naised null. Ka on kivinaiste seas populaarsemad fiktsionaalsed tegelased – 66 meeste 16 vastu. Anonüümsed meesfiguurid on enamasti sõdurid sõjamemoriaalidel, samal ajal kui naisfiguurid on aktid või nümfid, kujutades naiseksolemist emaduse, pühalikkuse või seksualiseerituse kaudu. Kurioosumina leiti, et Edinburghis on rohkem nimelisi loomade kui naiste kujusid – vastavalt neli ja üks.
- Elo Kiivet, "Linna planeerimine ei tohi olla anonüümne ja kulgeda kabinetivaikuses", Delfi, 03.05.2012
- Kontekstides, kus tõepoolest ollakse üksjagu hädas ebaõiglusega, et tõlkijatele keegi väärilist tähelepanu ei pööra, ja tõsimeeli vist arvataksegi (sest seda ilmselt ka esineb), et kõigepealt formuleerib tõlkija teoreetilis-metoodilise platvormi ja seejärel asub tõlkima, ei oska ma neid juhtumeid enamasti isegi kirjeldada, ehkki vahel on vaja, seletamisest rääkimata. Sellest ka püsiv tunne, et mingeid küsimusi on puudu, kirjelduskeel tahab täiendamist, et saaks öelda, kuidas see, mis mõnes kirjanduses ilmselt oleks kurioosum, meil tegelikult ei ole. (lk 28)
- Katre Talviste, "Laulmine iseendast on ju kena küll, aga muidu ma eriti ei soovitaks", rmt: "Laulmine iseendast ja teistest: Mõtteid tõlkivatest luuletajatest", 2013
Luule
[muuda]Solanum tuberosum,
solanum tuberosum...
Kas pole kurioosum:
see pole mingi roosilill,
vaid pärisnimi kartulil!
Solanum tuberosum...
Siis kui sai pandud kartuleid,
me õpetaja kutsus neid:
solanum tuberosum.
Me tookord nalja heitsime
ja uue nime leidsime:
kartuulum kurioosum.
- Leelo Tungal, "Kartuliõis" kogus "Mooni avastamine" (1978), lk 10-11