Mihkel Neumann
Mihkel Neumann (15. märts (ukj 28. märts) 1866 Ambla, Järvamaa – 6. mai 1941 Tallinn) oli eesti leksikograaf, kooliõpetaja ja ajakirjanik.[1]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Mihkel Neumann oli talupidaja poeg.[1]
Alghariduse omandas Neumann kodus, 1884–86 õppis Kuuda Õpetajate Seminaris.[1]
Neumann oli 1886–96 vallakooli õpetaja Riisiperes, Alaveres, Kodasool ja Vohnjas, 1896–98 töötas Tartus Postimehe toimetuses. Ta oli aktiivne karskusliikumise tegelane, 1897–98 Eesti Karskuse Seltsi aastaraamatu toimetaja. 1898 ostis Neumann ajalehe Virmaline, andis seda 1900–05 välja Tallinnas nime all Uus Aeg. 1905. aasta revolutsiooniliste sündmustega seoses ajaleht suleti, 1907–09 oli väljaandja Peterburis vangis.[1]
Mihkel Neumann avaldas rohkesti vene, soome, saksa ja inglise keele õppe- ning sõnaraamatuid, samuti populaarteaduslikke raamatuid haridusest, tervishoiust, ketserikohtutest, maadlemisest, fakiiridest jms. Lisaks kirjutas ta mitu luulekogu.[1]
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- Lühike soome keele grammatika. Tallinn, 1903
- Praktische Lehrbuch der Estnischen Sprache für der Selbstunterricht. Tallinn, 1903, ³1926
- Ajalehelugeja sõnaraamat. Tallinn, 1903
- Inglise keele õpetus. Tallinn, 1907, 2. trükk 1926
- Inglise-eesti sõnaraamat. Tallinn, 1909, 2. trükk 1923
- Tervishoiu sõnaraamat. Tallinn, 1909
- Saksa keele õpetus. Tallinn, 1910
- Eesti-saksa sõnaraamat. Tallinn, 1910
- Soome-eesti sõnaraamat. Tallinn, 1911
- Saksa-eesti sõnaraamat. Tallinn, 1913, 2. trükk 1927
- Eesti-inglise sõnaraamat. Tallinn, 1924
- Sistematikaline eesti-vene sõnaraamat. Tallinn, 1925
- Vene-eesti sõnaraamat. Tallinn, 1929
- Kuuda Seminar ja tema kasvandikud. Tallinn, 1928
- Vene-eesti sõnaraamat. Tallinn, 1929
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
- Eesti biograafiline leksikon. Tartu, 1926–1929, 336–337
- Eesti biograafiline leksikon. Täiendusköide. Tartu, Tallinn, 1940, 217
- Eesti avalikud tegelased. Tartu, 1932, 209
- Eesti kooli biograafiline leksikon. Tallinn, 1996, 161–162