Varjatud jälgimine
See artikkel vajab toimetamist. (September 2009) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Varjatud jälgimine on teabehanke ja jälitustegevuse meetod, mis seisneb isiku või objekti tegevuse varjatult fikseerimises kirjalikult või audiovisuaalseid tehnilisi vahendeid kasutades.
Meetodit kasutavad riiklikud luure- ja vastuluureasutused, kriminaalkuritegevuse vastased asutused ning eraviisiliselt ka eradetektiivindusega tegelevad isikud ja asutused.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Nõukogude Liidus
[muuda | muuda lähteteksti]29. septembril 1938 moodustati NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadis (NKVD) esimene spetsialiseeritud kriminaalkuritegevuse vastane allüksus, mille ülesanne oli vastavalt salajastele sisemistele ametkondlikele normatiivaktidele tuvastada ja fikseerida kuritegevuses kahtlustatavate isikute tegevust, kuriteo asitõendeid ja tehiolusid. Üksus kandis nimetust Siseministeeriumi Operatiivteenistus, 7. osakond jne.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Бойцы невидимого фронта
- Инструкция начальникам охранных отделений по организации наружных наблюдений
- VANA KULD: Detektiivide avalik elu ja varjatud tunded
- Kaitsepolitsei lõpetas SIA kriminaalasja, milles süüdistati ka SIA töötajat Vladimir Kozlovi tolleaegse politsei peadirektori Hermann Simmi Varjatud jälgimises
- SPIONAAŽ: Rootsi ajakirjanik vaatas binokliga inglaste taktikakoosolekut, Delfi.ee, 18. juuni 2012