Timor
| Timor | |
|---|---|
 Timor (keskel) kosmosest nähtuna | |
| Saarestik | Väikesed Sunda saared |
| Koordinaadid | 9° 5′ S, 125° 5′ E |
| Pindala | 33 850 km² |
| Pikkus | 476 km |
| Laius | 102 km |
| Kõrgeim koht |
Tatamailau (2962 m) |
| Elanikke |
2 220 000 (2000) 65,6 in/km² |
 | |
Timor on suurim Väikestest Sunda saartest.
Timori pindala on 33 850 km2. Timoril elab 2000. aasta seisuga 2,22 miljonit inimest.
Geograafiline asend
[muuda | muuda lähteteksti]Timorist läände jääb Sawu meri, kagusse Timori meri ja põhja Banda meri. [1]
Timorist edelasse jäävad Roti saar, millest teda eraldab Roti väin, ja Semau saar. Timorist põhja jäävad Pantar, Alor, millest teda eraldab Ombai väin, Atauro ja Wetar, millest teda eraldab Wetari väin. Timorist kirdesse jäävad Kisar ja Leti.[1]
Saar on jagatud Indoneesia ja Ida-Timori vahel. Indoneesiale kuuluv osa jääb Ida-Nusa-Tenggara provintsi ja Timoril on ka provintsi pealinn Kupang.[1]
Pinnamood
[muuda | muuda lähteteksti]Saar on mägine. Kõrgeimad mäed on saare keskosas asuv ja Ida-Timorile kuuluv 2962 m kõrgune Tatamailau ning edelaosas asuv ja Indoneesiale kuuluv 2427 m kõrgune Mutis.[1]
Asulad
[muuda | muuda lähteteksti]Saare suurimad asulad on Ida-Nusa-Tenggara provintsi pealinn Kupang ja Ida-Timori pealinn Dili. Ülejäänud asulad on vähem kui 50 tuhande elanikuga.[1]
Teedevõrk
[muuda | muuda lähteteksti]Saar on edela-kirde suunas välja venitatud. Seda läbib maantee edelatipust kirdetippu. Maantee algab Kupangist, läbib Indoneesias Soe, Kelamananu ja Atambua ning Ida-Timoris Dili ja Baucau ja lõpeb Tutualas. Indoneesias kulgeb see saare keskel, Ida-Timoris põhjarannikul. Lisaks on väiksem maantee, mis kulgeb Ida-Timori kagurannikul. See algab Tutualast, läbib Los Palose ja Loré ning lõpeb Suais.[1]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Esimest korda mainiti Timorit 14. sajandil Majapahiti riigi (selle pealinn asus Jaaval) kuninga Nagarakretagama mõjualuse saarena. Oletatavasti oli Timor sel ajal Majapahiti ääremaa. Seejärel ulatusid Timorile jaavalaste, hiinlaste ja indialaste kaubateed. Kaupmehed hankisid Timorilt lõhnavat sandalipuud, orje, mett ja vaha.
17. sajandi keskel jõudsid Timorile hollandlased ja portugallased, kes võitlesid kontrolli pärast saare üle. Alles 1859 sõlmiti rahuleping, millega saar nende vahel ära jagati. Maismaapiir Hollandi ja Portugali valduste vahel määrati alles 1912. Sellega jagati saar pindalalt üsna täpselt pooleks ning piir kulges enam-vähem, kuigi mitte täpselt mööda läänetimorlaste ja nende traditsiooniliste vaenlaste Ida-Timorilt valduste vahelist piiri.
Lääne-Timor läks Indoneesia valitsuse kontrolli alla riigi iseseisvudes 1949, aga Ida-Timor jäi Portugali asumaaks seni, kuni Portugal 1975 peaaegu kõigile oma kolooniatele iseseisvuse andis. Sel aastal hõivas Indoneesia Ida-Timori ja kuulutas selle oma 27. provintsiks.
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]Ida-Timori riigikeeled on tetumi ja portugali keel. Lääne-Timori riigikeel on indoneesia keel, mis on arusaadav ka ida pool. Peamine religioon on kristlus (90% inimestest), millest katoliiklasi on mõlemal pool enamus ja protestante on Lääne-Timoris suhtega 1,5:1 katoliiklaste kasuks. Moslemeid ja animiste on kumbagi umbes 5%.