Mine sisu juurde

Tiit Made

Allikas: Vikipeedia
Tiit Made
Tiit Made (1988)
Sünniaeg 13. märts 1940 (84-aastane)
Sünnikoht Tallinn
Erakond NLKP
Eesti Ettevõtjate Erakond
Eesti Keskerakond
Arengupartei
Amet NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadik
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige
VII Riigikogu liige
VIII Riigikogu liige
Õppeasutus Tallinna Polütehniline Instituut
Moskva Riiklik Ülikool
Teaduslik kraad teaduste kandidaat

Tiit Made (sündinud 13. märtsil 1940 Tallinnas) on Eesti majandusteadlane, ajakirjanik, publitsist ja poliitik.[1]

Ta oli 1987. aastal üks neljast Isemajandava Eesti (IME) idee autorist. Oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi liige ning kuulus aastatel 1992–1999 Riigikokku.

Haridus

[muuda | muuda lähteteksti]

Made on lõpetanud 1959. aastal Tallinna 20. Keskkooli[2] ja 1965. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi (kus õppis majandusteaduskonnas). 1971. aastal kaitses Moskva Riiklikus Ülikoolis teaduste kandidaadi väitekirja välisriikide majanduse alal.

Töö ja poliitika

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on töötanud insener-ökonomistina tehases Norma, õppejõuna (dotsent) Tallinna Polütehnilises Instituudis / Tallinna Tehnikaülikoolis, diplomaadina Nõukogude Liidu saatkonnas Stockholmis, Plaanikomitee Infoinstituudi teadusdirektorina, välis- ja majanduskommentaatorina ning professorina Eesti Kõrgemas Kommertskoolis.

Tegevus Eesti NSV-s

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli 29. aprillil 1958. aastal Eesti Raadio juurde loodud Noorte Reporterite Klubi asutajaliige ja esimese koosseisu asepresident. On Eesti Ajakirjanike Liidu liige. Tunnistati 1989. aastal Eesti parimaks ajakirjanikuks.

Aastatel 1971–1989 oli ta NLKP liige. Ta oli esimesi laulva revolutsiooni poliitikuid, kes 7. novembril 1989 astus välja NLKP-st ja saatis oma parteipileti EKP Keskkomiteesse.

Ta oli üks neljast ühiskonnategelasest-kaasautorist, kes 1987. aastal tulid välja Eesti täielikule isemajandamisele üleviimise (Isemajandava Eesti) ideega.

Aastatel 1989–1991 oli Made NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi liige ja NSV Liidu Ülemnõukogu väliskomisjoni liige.

Tegevus iseseisvuse taastanud Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]
Tiit Made 2018. aastal presidendi vastuvõtul Kadrioru roosiaias

Aastatel 1990–1992 oli Tiit Made Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige ja väliskomisjoni aseesimees. Ta oli üks 69 ülemnõukogu liikmest, kes hääletas 20. augustil 1991 Eesti iseseisvuse taastamise poolt. Aastatel 1990–1992 oli ta Eesti Kongressi liige ja valiti 1990. aastal I Eesti Komitee liikmeks.

30. augustil 1991 kasutas Eesti Ekspress artiklis "ERSP on radikaalsusest väsinud" Tiit Madest kirjutades fraasi "tumeda, et mitte öelda KGB minevikuga". Seepeale esitas Made Eesti Ekspressi väite kohta hagi Tallinna Linnakohtule enda au ja väärikuse kaitseks, nõudes, et Eesti Ekspress avaldaks ajalehes avaliku vabanduse. Selgus, et leht toetus 1989. aastal Svenska Dagbladetis ilmunud artiklile Charlie Nordblomi raamatu "Industriespionage" kohta, milles käsitleti tööstusalase spioneerimisega seotud küsimusi ning toodi ära kõigi diplomaatilise passiga NSV Liidu saatkonna töötajate nimed, kes olid Rootsi välisministeeriumi poolt välja antud diplomaatilise korpuse teatmikus ära toodud.[viide?] Made oli konsulaarosakonna atašee ja tegeles viisaküsimustega. Pärast mitut kohtuistungit kohustas Linnakohus oma 18. mai 1992 otsusega Eesti Ekspressi vabandama ühe nädala jooksul ilma omapoolsete kommentaarideta Tiit Made ees valeinformatsiooni avaldamise pärast. Eesti Ekspress kaebas Linnakohtu otsuse edasi Eesti Vabariigi Ülemkohtusse. Eesti Vabariigi Ülemkohus otsustas 4. novembril 1992, et Eesti Ekspressis avaldatud kirjutis on hageja au ja väärikust riivav ning hagi kuulub rahuldamisele. Ülemkohus kohustas Eesti Ekspressi ajalehes vabanduse avaldama ühe kuu jooksul. Made oli esimene ja ainus Eesti poliitik, kelle kohta on ülemkohtu otsus, et ta pole olnud KGB agent. Eesti Ekspress pole Made ees kunagi vabandanud ega allunud Eesti Vabariigi Ülemnõukohtu otsusele. Hiljem on Made välja toonud, et kõik sellistel positsioonidel olnud inimesed pidid kohustuslikus korras luureorganitele andma aru.[3] Samuti on 30 aastat Nõukogude välisluure residendina Skandinaavias tegutsenud Boriss Grigorjev oma raamatus "Skandinaavia tagauksest. Luuraja märkmeid"[4] (2002) kirjeldanud Madet kui nõukogude- ja venevastast inimest, kes "ei vihanud mitte ainult nõukogude korda, vaid ka kõike venelikku" ning väitnud, et ta polnud kindlasti KGB ohvitser.

Tiit Made oli Eesti Rohelise Liikumise asutajaliige ja aseesimees. 1990. aastal asutas ta Eesti Ettevõtjate Erakonna ning oli selle esimees. 1994. aastal ühines erakond Eesti Keskerakonnaga. Pärast 1995. aasta lindiskandaali lahkus Tiit Made Keskerakonnast ja asutas sealt lahkunutega Arengupartei, mille liige oli 1998. aasta septembrini.

Aastatel 1992–1999 oli ta Riigikogu liige, kuuludes Riigikogu VII ja VIII koosseisu. Aastatel 1995–1999 oli Made Riigikogu majanduskomisjoni esimees. Pärast riigikogu liikme mandaadi lõppemist 1999. aastal lahkus ta aktiivsest poliitikast, kuid kuulub endiselt 20. Augusti Klubisse, mis koondab 20. augustil 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise otsuse poolt hääletanuid.

Tunnustus ja tiitlid

[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]
Tiit Made Austraalias

Tiit Made on kahekordne Eesti meister võrkpallis (1956, 1964).

Ta on tuntud ooperimuusika austajana. Made on teinud Vikerraadios ooperiteemalisi saateid "Bel canto" ning juhtinud ooperi galakontserte Tartus ja Pärnus ja esinenud ooperialaste loengutega.

Ta kuulus 1994. aastal Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti žürii koosseisu.

Tiit Made on abielus raadioajakirjaniku ja lastekirjaniku Reet Madega.

Ajaloodoktor ja Eesti Diplomaatide Kooli asedirektor Vahur Made (1971–2017) oli Tiit Made poeg. Majandusharidusega vanem poeg Tambet Made juhtis aastaid Eesti Väliskaubanduse Liitu ning tegeleb välismajanduse alase konsultatsiooni- ja vahendustegevusega.

Teise maailmasõja aegne Rügement Made juht Julius Made (1894–1956) oli Tiit Made isa onupoeg, Tiit Made isa hukkus Teises maailmasõjas 1942. aasta detsembris Velikije Luki all.

1902. aastal Tallinnas avatud Amandus Adamsoni "Russalka" mälestusmärgi ingli modell Julie-Lisette Rootsi (1878–1947) oli Tiit Made isapoolne vanaema[5]. Tema abikaasa, Tiit Made isapoolne vanaisa Otto Made (1867–1906) töötas treialina ning osales 1905. aasta detsembris toimunud mõisate põletamisel Harjumaal.

Tiit Made on reisihuviline. Ta on külastanud rohkem kui sadat riiki.

Made kuulub ka 2010. aastal asutatud MTÜ Eesti Vabaduse Eest liikmeskonda, mis ühendab NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi Eesti delegatsiooni eestimeelseid liikmeid.

Looming

[muuda | muuda lähteteksti]

Tiit Made on alates 1974. aastast avaldanud Eestis, Soomes ja Rootsis majandus-, välispoliitika- ja ajalooalaseid monograafiaid, ooperi- ja operetimuusikat ning rahvusvahelisi suheteid käsitlevaid leksikone, reisiraamatuid ja publitsistika kogumikke – kokku 37 teost. 1984. aastal ilmus tal pseudonüümi Peeter Gustavsson all Stockholmis Lembit Kriisa kirjastuses Välis-Eesti & EMP okupeeritud Eesti siseolukorda kirjeldav raamat "Tänapäeva mured Eestis", mille autorit tollastel nõukogude jälitusorganitel ei õnnestunudki välja selgitada.

Made on Eesti ja välismaa ajalehtedes ja ajakirjades avaldanud alates 1967. aastast üle 1000 teadusliku, populaarteadusliku ja olustikulise majandus-, välis- ja sisepoliitika, ooperimuusika jne alast artiklit, kirjutist ja intervjuud.

Teoseid

[muuda | muuda lähteteksti]
Tiit Made taasiseseisvumispäeval 2011. aastal

Artikleid

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ EE 14. köide, lk 270
  2. ↑ TÜG lendude loend, 11. lend – 1959a; Made, Tiit[alaline kõdulink]
  3. ↑ "Eestlased välismaal ehk Kuidas meie mehed läänes (luure)tööl käisid" Õhtuleht, 13. detsember 2008
  4. ↑ Борис Николаевич Григорьев, Скандинавия с черного хода. Записки разведчика: от серьезного до курьезного, Скандинавия с черного хода. Записки разведчика, raamat elektroonilisel kujul veebiraamatukogus librusek.ru
  5. ↑ Tiit Made. Valitsejate vastu. lk 534

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Keda me valisime?" Tartu, 1993, lk 131–134.
  • "Keda me valisime 1995?" Tartu, 1995, lk 160–163.
  • "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 2. köide Kj–M, Tallinn, 2005, lk 506.
  • "Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951–2000", Tallinn, 2003, lk 281–282.
  • Made, Reet, "Lapsepõlvest tuleme kõik", Tallinn, 2001, Tiit Made, lk 207–218

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Tiit Made karu haardes" Õhtuleht, 22. september 1999
  • "Tiit Made ennustab Isamaaliidu ja Mõõdukate kadu" Delfi, 22. oktoober 2002
  • "Ingli pojapoeg Tiit Made" Elukiri, nr 1, 2003
  • "Tiit Made astub vastu platsipuhastajate ajaloole" EPL, 17. august 2006
  • IME-mees "Tiit Made kõigest veel rääkida ei saa" EPL, 27. oktoober 2006
  • Võrkpalliprofist vormelifänn Kalev.ee, 9. jaanuar 2008
  • IME-mees Tiit Made: igast olukorrast leidub väljapääs, Sõidurõõm, nr 29, suvi 2008
  • "Tiit Made innustus vanaonu SS-mälestustest" Delfi, 30. november 2008
  • Tiit Made teejuht ooperikultuuri, Postimees, 4. juuni 2012
  • "Me ei taha pahandusi" (Eerik Purje) (Tiit Made. Valitsejate vastu), Eesti Elu, Toronto, 27. september 2013
  • "Vastasseisude kroonika Tiit Madelt", Kesknädal, 9. oktoober 2013
  • "Sammhaaval iseseisvaks" (Eerik Purje) (Tiit Made: Eestlaste vabanemise tee 1985–1994"), Eesti Elu (Toronto), 13. märts 2015
  • "Independence regained – A chronological history" Tõnu Naelapea, Estonian World Review, 20. august 2015
  • "Pealtnägija", Eesti Televisioon, 15.05.2016
  • "Tiit Made rääkis perioodist, mille kohta oli andnud vaikimisvande" Eesti Päevaleht, Stockholm, 25. mai 2016
  • "Tiit Made külm sõda" (Kaur Maran), Laupäevaleht, 4. juuni 2016
  • "Sõnum suletud väravate tagant" (Eerik Purje) (Tiit Made. Rootsis Nõukogude saatkonnas), Eesti Elu,(Toronto), nr. 28, 16. juuli 2016
  • "Nõukogude diplomaat Tiit Made ehk vabakäiguvangina Rootsis" (Toomas Tiivel), Eesti Ekspress, 20.juuli 2016
  • "Rootsis Nõukogude saatkonnas". Karjäärita diplomaadi mälestused" (Madli Vitismann), Eesti Päevaleht, Stockholm, 31. september 2016
  • "Diplomaadi ettevaatlik mälestusteraamat. Tiit Made. Rootsis Nõukogude saatkonnas." (Enn Nõu), Akadeemia, nr 11, 2016
  • "Žiguliga kaaperdatud lennukit vabastamas" (Martiina Made), Eesti Ajalugu, nr 2, 2018, lk 136-143
  • "Made vastab Lauristinile" (Liis Velsker), Postimees.ee, 9. aprill 2018
  • Katked Tiit Made uuest raamatust: Pullapää kriisi ajal oli Laar pidevalt hirmul..., Delfi, 30. aprill 2018
  • Katked Tiit Made uuest raamatust: kodakondsust jagati kõigile..., Delfi, 1. mai 2018
  • "Hea, et oidu oli" (Eerik Purje retsensioon Tiit Made raamatule "Poliitikas pöördelistel aegadel"), Eesti Elu (Toronto), nr 31, 3. august 2018
  • "Tiit Made: Taasiseseisvunud Eesti on silmnähtavalt kobedam kui Pätsi Eesti", Pealinn, nr 9, 9. märts 2020, lk 12-13
  • "Kõik saab kord ajalooks" (Eerik Purje retsensioon Tiit Made raamatule "Nõukaaeg") Eesti Elu (Toronto), nr 9, 6. märts 2020
  • "Manöövreid maailmasõja mänguväljaakult" (Eerik Purje retsensioon Tiit Made raamatule "Saatanlik MRP") Eesti Elu (Toronto), 28. oktoober 2022
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tiit_Made&oldid=6687540"