Rogier van der Weyden

Rog(i)er van der Weyden, tuntud ka kui Roger de la Pasture ja Brüsseli Rogier (1400 Tournai – 18. juuni 1464 Brüssel) oli flaami kunstnik.

Eluloolist

Rogier van der Weyden oli Madalmaade prantsuse koolkonna jõuline ja andekas kunstnik, õige nimega Roger de la Pasture. Ta sündis Tournais, kus asus 1427 Robert Campini juures maalikunsti õppima. 1435 sai ta Brüsseli linnamaalijaks.

Looming

Rogier van der Weyden rikastas Madalmaade kunsti uue sisu ja uute vormidega. Juba tema ainestik on teistsugune kui Jan van Eyckil; see haarab kujutisi neitsi Maarja elust ja Kristuse kannatusloost. Ta kunst oli tolle aja vaimuliku teatri peegeldus, mille peateema oli Kristuse kannatuslugu. Vastavalt ainestikule oli ka Rogieri käsitlusviis dramaatilisem, rahutum ja pateetilisem kui van Eyckil, tõsine ja karge, täis sügavat ilmekust ja paiguti meeleheiteni küündivat traagikat. Erinevalt kaasaegsetest ei teinud ta maali jaoks põhjalikke eeljoonistusi, vaid märkis ainult üldjoontes kompositsiooni.

Rogier van der Weydeni kuulsaim ja talle tüüpiline teos on 1438 maalitud "Kristuse ristilt võtmine" Escorialis. Ristilt võtmise valu ja kurbust püüdis ta iga figuuri näol ja liigutustes erinevalt väljendada. Selles on ta edusamm, võrreldes van Eyckiga, kelle figuurid alati säilitavad ühesuguse rahu nii poosides kui ka hingeelu liigutuste väljendustes. Mõlemad Kristuse keha hoidvad mehed on haaratud vaiksest kurbusest, naistes aga väljendub kirglik meeleheide. Kunstnik pidas esmajoones silmas tunnete loomutruud kujutust; kompositsiooni valis ta lihtsa, asetades figuurid reljeefina kahes kihis kullatud fooni ette, niisiis vältides ruumi sügavust. Vastandina itaallastele jäi figuuride anatoomiliselt õige kujutamine nii temal kui ka teistel madalmaade meistritel tagaplaanile; neile oli tähtis peamiselt riietus, mida kujutati laiades, avarates, nurgelistes voltides, mille all keha harva tunda on.

Rogier van der Weydeni teine väga kuulus teos on vägev tiibaltar viimase kohtupäeva stseeniga (1445) Hospice de Beaune'is Dijoni lähedal. Oma suurepärase ruumikujutusega võluvad kaks väikest altarit Berliini muuseumis.

Aastail 1449–1450 käis Rogier Itaalias. Tutvumine itaalia kunstiga jättis ta loomingusse jälgi; eriti märgatavad on Fra Angelico mõjud. Ta kunst muutus pisut rahulikumaks, mingi pehme selgus pääseb ta piltides valitsema. Seda võib konstateerida Münchenis olevas pildis "Kuningate kummardamine".

Rogier van der Weyden on maalinud ka portreid. Võrreldes van Eycki portreedega on tema portreed suurejoonelisemad, üksikasju on neis vähem toonitatud; see-eest on nad kainemad ja vähem elulised.

Rogier van der Weydeni mõju 15. sajandi kunstile on olnud väga suur. Ta mõjutas enamikku Madalmaade meistreid, tema kunst oli eeskujuks ka paljudele välismaalastele, esmajoones sakslastele.

Tema tähtsaim õpilane oli Hans Memling. Nii mõnegi maali puhul on teadmata, kumb neist selle maalis (või tegid nad seda ehk koos).