Lauselühend

Lauselühend on aluse ja öeldiseta lause moodustaja, mille peasõna on tegusõna käändeline vorm.

• Palli mängides läks tal tuju paremaks;
• Jõudnud poodi, tahtis ta natuke ringi vaadata.

Eesti keel

Lauselühend on teisejärguline sündmust väljendava moodustaja tüüpe. Lauselühendid pole laused. Neil on ühisjooni lausega aktantse koosseisu, aktantide vormi ja lause grammatiliste kategooriate osas.

Lauselühendid jagunevad ehituse järgi:

• infiniittarind
• absoluuttarind.

Infiniittarind

Infiniittarind on lauselühend, mille peasõna on tegusõna käändeline vorm. Infiniittarindi liigid:

1) da-tegevusnime tarindid, mille peasõna on

• da-tegevusnimi: Mari plaanib homme teatrisse minna
• vat-vorm: Kuulsin kedagi tulevat

2) ma-tegevusnime tarindid, mille peasõna on

• ma-tegevusnimi: Malle läks kohvikusse mahla jooma
• mas-vorm: Mart käis poes piima toomas
• mast-vorm: Tüdruk tuli jooksmast
• maks-vorm: Rõhutamaks olulisi osi, kasutati paksu kirja
• mata-vorm: Loomad on toitmata

3) des-vormi tarind, mille peasõna on

• des-vorm: Bussiga sõites kuulasin palju muusikat

4) kesksõnatarindid, mille peasõna on

• v-vorm: Raamatu pealkiri peab olema tabav
• tav-vorm: See toit on täitsa söödav
• nud-vorm: Tööst väsinud isa võttis puhkuse välja
• tud-vorm: Maailm oli uudistest šokeeritud

Absoluuttarind ehk verbita lauselühend

Absoluuttarind on sekundaartarindi liik, millel puudub selge morfoloogiline peasõna. Absoluuttarind tähistab põhilause sündmusega samaaegset sündmust ja esineb lauses vaba laiendina.

• Mari sõitis Tartusse, seljakott õlal, raha taskusse rullitud.
• Suuremaks kasvades taipas Indrek Andrese sõnu.

Absoluuttarindit sisaldavast lausest on välja jäetud tegusõna olema, näiteks:

• Tüdruk tuli peole, pea (oli) püsti/ helesinine kleit (oli) seljas/ kübar (oli) peas/ stiilsed kingad (olid) jalas.

Need nud- ja tud-tarindid, millesse pole kuidagi võimalik sõnavormi olles lisada, polegi tegelikult nud- ja tud-lühendid, vaid hoopis verbita lauselühendid. Näiteks:

• Vanaisa tukkus, pea alla vajunud.

Lauselühend on lauses lauseliige

• Alus: Hingata tähendab elada – Mis? tähendab elada
• Sihitis: Mari tahtis televiisorit vaadata – Mari tahtis mida?
• Öeldistäide: Mati oli ootamisest tüdinenud. – Mati oli ootamisest missugune?
• Määrus: Isa tuli koju, suur kott käes – Isa tuli koju millisena? kuidas?
• Täiend: Lamades kirjutamine rikub käekirja – Mismoodi? Milline? kirjutamine rikub käekirja

Määruslike lauselühendite kasutamine

• des-lühendiga väljendatakse põhitegevusega samaaegset tegevust: Bussiga sõites kuulasin palju muusikat
• nud- ja tud-lühendiga väljendatakse põhitegevusele eelnevat tegevust: Lõpetanud lugemise, hakkas ta süüa tegema.
• des-lühendiga väljendatakse ka põhitegevusele vahetult eelnevat või vahetult järgnevat tegevust: Jõudes = jõudnud mõtetega nii kaugele, tundis naine piinlikkust. Mari tuli külla ainult natukeseks, lahkudes tunni aja pärast.
• des-lühendi eitava vastena võiks kasutada mata-lühendit, mitte mitte des-lühendit: Leidmata kirsstomateid Comarketist, läksin Rimisse, vrd Mitte leides kirsstomateid Comarketist, läksin Rimisse
• maks-lühend on samatähenduslik et da-tegevusnimega: Et saada eksamil head tulemust, peab palju õppima = Saamaks eksamil head tulemust, peab palju õppima.

Lauselühendi kirjavahemärgid

Alati eraldatakse koma(de)ga

• Järeltäiendina esinevad v-, tav-, nud-, tud-, ja mata-lühendid:
  • Marjad, osalt korjatud, osalt korjamata, rippusid põõsa küljes.
  • Kaup, osalt kastidesse pakitud, osalt pakkimata, oli jäetud riiulitele vedelema.
• Määruslikud nud- ja tud-lühendid:
  • Teinud päevast päeva rasket tööd, otsustas Mari puhkuse ajaks soojale maale sõita.
  • Söönud kõhu täis, heitsin magama.
  • Teiste juttudest hirmutatud, hakkas laps nutma.
  • Uudised vaadatud, jäi vanaisa tugitooli tukkuma.
  • Kalle, uksed hoolega lukku keeranud, järgnes sõpradele kiirel sammul.
• Määruslikud des- ja mata-lühendid, mille peasõna on lauselühendi algul:
  • Oodates bussipeatuses bussi, ümises tütarlaps tuntud laulu.
  • Ta oli mitu tundi nagu joovastuses olnud, suutmata midagi peale mängu mõelda.
• Kahemõttelised lauselühendid:
  • Värv imendus kiiresti, laiali valgumata – ilma komata võib lausest aru saada, et värv imendus nii, et ei valgunud kiiresti laiali

Enamasti eraldatakse koma(de)ga

Verbita lauselühendid:

• Ukse taga seisis poiss, seenekorv käes.
• Õpetaja astus klassi ette, päevik käes ja prillid ninal.
• Ta lahkus kodust, sada krooni taskus, ning sõitis maale.

Kunagi ei eraldata komaga

• Eestäiendina esinevaid lühendeid:
  • Ooteruumis istus paar arsti ootavat patsienti.
  • Ukse peale tulnud perenaine tervitas külalisi.
• da-, ma-, mas-, mast-, vat- ja nuna-lühendeid:
  • Vanaema tahab poodi minna.
  • Poisid läksid õue lumememme ehitama.
  • Ta tegi väsimusest kurnatuna raske avarii.
• Lühemaid verbita lauselühendeid, näiteks selliseid, mis väljendavad tegevuse viisi:
  • Ta käib kogu aeg nina maas.
  • Suu täis ( = täis suuga) ei räägita.
• Põhilause ees paiknevaid määruslikke des- ja mata-lühendeid, kui peasõna on lühendi lõpus:
  • Klassiruumi astudes tervitas õpetaja sõbralikult lapsi.
  • Kontorisse tulles ütles mees, et ei võtnud passi kaasa.
  • Süües kasvab isu.
  • Tervislikult toitudes on ka enesetunne parem.
  • Tagasi vaatamata jooksis ta minema.
• Kirja lõpus sõna lugupidamisega, austusega, tervitades, tänades, jõudu soovides vms ja nime:
  • Tervitades Peeter.
  • Lugupidamisega Peeter Tamm.
  • Jõudu soovides Mari Kask.
• Kaassõnastunud verbivorme hoolimata (millest), vaatamata (millele), alates (millest) ja lõpetades (millega), arvates (millest), võrreldes (millega); seda ka lauselühendi algul:
  • Alates 10. jaanuarist ( = 10. jaanuarist peale) hakkab kehtima uus tunniplaan.
  • See kahju loodusele on väga väike võrreldes inimese poolt tekitatud kahjuga.
  • Hoolimata kõrgest east nägi ta hea välja.
  • Mees mõtles endiselt positiivselt vaatamata kõigele läbielatule.
• valt-lühendit:
  • Erinevalt paljudest teistest tüdrukutest on Mari väga julge ja hakkaja.
  • Vastavalt kehtestatud korrale peavad lapsed selles koolis koolivormi kandma.
  • Ta on erinevalt oma emast lühikest kasvu ja väga kõhn.

Komaga ei pruugi eraldada

• maks- ja tuna-lühendeid. Soovi korral võib järgida des- ja mata-lühendi reegleid:
  • Kurnatuna pikast tööpäevast(,) oli ema meeleolu paha.
  • Solvavatest sõnadest lööduna(,) tahtis Malle omaette olla.
  • Peame samm-sammult kõik läbi mõtlema(,) leidmaks probleemile lahendust.
  • Saamaks teada poja käitumise tagamaid(,) peab ema suhtuma lapsesse mõistvalt.

Vaata ka

• Komplekslause
• Sekundaartarind
• Nominalisatsioon