Kiirgus
Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda[1][2].
Kiirgus ja kvantmehaanika
[muuda | muuda lähteteksti]Kvantmehaanika lainelis-korpuskulaarse dualismi käsituse kohaselt on kiirgus tõlgendatav nii osakeste (korpusklite) liikumisena kui ka lainete levimisena. Seega võib elektromagnetkiirgust käsitada osakeste (footonite) voona ja korpuskulaarkiirgust (nt alfa-, beeta- või neutronkiirgust) lainena.[3]
Kui kiirgusosakestel on nii suur energia, et nad on võimelised aatomeid või molekule ioniseerima, s.t neist elektrone eemaldama, siis on tegemist ioniseeriva kiirgusega.
| Kiirguse liigid | Elementaarlaeng | Seisumass (MeV/c2) | ||
|---|---|---|---|---|
| Elektromagnetkiirgus | Mitteioniseeriv kiirgus | Raadiolained | 0 | 0 |
| Mikrolained | ||||
| Submillimeeterlained (terahertskiirgus) | ||||
| Infrapunakiirgus | ||||
| Nähtav kiirgus (valgus) | ||||
| Ultraviolettkiirgus | ||||
| Kaudne ioniseeriv kiirgus | Kaug-ultraviolettkiirgus | |||
| Röntgenikiired (X-kiired) | ||||
| Gammakiirgus | ||||
| Korpuskulaarkiirgus (aineosakeste voog) |
Neutron | 0 | 940 | |
| Otsene ioniseeriv kiirgus | Elektron (radioaktiivne β-osake) | –1 | 0,511 | |
| Positron (radioaktiivne β-osake) | 1 | 0,511 | ||
| Müüon | –1 | 106 | ||
| Prooton | 1 | 938 | ||
| Ioon 4He (radioaktiivne α-osake) | 2 | 3730 | ||
Kiirguse teisi näiteid
[muuda | muuda lähteteksti]Lisaks võib nimetatakse kiirguseks veel:
- akustiline kiirgusː helilainete edastamine heliallika poolt keskkonda ehk helilainete kiirgumine heliallikast.
- gravitatsiooni kiirgus ehk kiirgus, mis esineb gravitatsioonilainete või aegruumi kumerustes virvendusena.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Weisstein, Eric W. "Radiation". Eric Weisstein's World of Physics. Wolfram Research. Vaadatud 11.01.2014.
- ↑ "Radiation". The free dictionary by Farlex. Farlex, Inc. Vaadatud 11.01.2014.
- ↑ ENE 4. köide, 1989