Grigori Štern

Grigori Štern

Grigori Štern (vene Григорий Михайлович Штерн; 6. august (vkj 24. juuli) 1900 Smila, Kiievi kubermang (tänapäeval Tšerkassõ oblast, Ukraina) – 28. oktoober 1941 Kuibõšev) oli juudi rahvusest Nõukogude sõjaväelane.

Grigori Štern oli pärit arsti perekonnast. 1918. aastal lõpetas ta gümnaasiumi. Punaarmees oli ta alates 1919. aastast. Samal aastal astus ta Venemaa Kommunistlikku (bolševike) Parteisse. Venemaa kodusõjas oli ta 2. Ukraina laskurdiviisi 1. diviisi staabi sõjakomissar, 46. laskurdiviisi ratsaväedivisjoni sõjakomissar ja sama diviisi poliitosakonna juhataja. Ta osales lahingutes Lõunarindel. 1920–1923 oli ta mitmetel juhtivatel ametikohtadel. 1923. aasta detsembrist kuni 1924. aasta oktoobrini osales Kesk-Aasias võitluses bašmatside vastu. Alates 1924. aasta oktoobrist oli Valgevene sõjaväeringkonnas 7. ratsaväediviisi poliitkomissar ja alates 1925. aasta aprillist sõjakomissar. 1926. aastal lõpetas ta Frunze-nimelise Sõjaväeakadeemia juures kõrgema juhtkonna täienduskursused ja 1929. aastal sama õppeasutuse idateaduskonna. 1926. aasta juulist kuni 1927. aasta oktoobrini oli ta 9. Putilovi ratsaväepolgu 2. ratsaväediviisi komandör ja sõjakomissar.

Aastatel 1931–1933 oli Štern kaitse rahvakomissari Kliment Vorošilovi sekretär. 1933–1935 oli ta kaitse rahvakomissari asjadevalitseja. 20. novembril 1935 sai ta diviisikomandöri auastme. 1937. aasta jaanuarist kuni 1938. aasta aprillini osales ta nõunikuna Hispaania kodusõjas.

Alates 1938. aasta maist oli Grigori Štern Kaug-Ida rinde staabiülem. 1938. aasta augustis oli ta 39. laskurkorpuse komandör ja juhtis võitlust Jaapani vägede vastu Hassani järve piirkonnas. 1938. aastal sai ta korpusekomandöri auastme. 1938. aasta sügisest kuni 1939. aasta juunini oli ta Üksiku punalipulise Kaug-Ida armee juhataja. 1939. aastal juhtis ta Nõukogude ja Mongoolia vägesid Halhõn goli lahingus. 29. augustil 1939 anti talle Nõukogude Liidu kangelase aunimetus. Talvesõjas juhtis Štern 8. armeed. 5. juunil 1940 anti talle kindralpolkovniku aukraad. Alates 1940. aastast oli ta Kaug-Ida rinde juhataja. 1941. aasta jaanuarist kuni juunini oli ta NSV Liidu õhukaitsevägede peavalitsuse juhataja. Alates 1937. aastast oli ta NSV Liidu Ülemnõukogu saadik. Aastatel 1939–1941 oli ta Üleliidulise Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee liige.

Grigori Štern arreteeriti 7. juunil 1941. Teda süüdistati spionaažis ja osaluses sõjaväelises vandenõus. Ta lasti Lavrenti Beria korraldusel ilma kohtuta maha. Štern rehabiliteeriti postuumselt 1954. aastal.