Elohim

See artikkel räägib Jumala nimest; allika kohta vaata artiklit Elohim (allikas)

Elohim (אלהים) on üks Jumala nimedest heebrea Piiblis (Tanahis).

Elohim on mitmuslik sõna, millel on sama juur nagu ainsuslikel sõnadel El ja Eloah (Eloha). Sõna El tähendab arvatavasti 'tugev' või 'võimas'.

Elohim on suguluses araabia sõnaga Allah ning arami sõnadega Alah ja Alaha. Koraanis kasutatavas Jumala nimes Allahumma on nähtud nime Elohim otsest vastet.

Nime Elohim kasutatakse järjekindlalt tekstides, mis vastavad Iisraeli kuningriigi varajastele põhjapoolsetele pärimustele, kuna aga varajastes lõunapoolsetes Juudamaa ja Jeruusalemma pärimustele vastavates tekstides kasutatakse järjekindlalt nime Jahve. Uurijad eristavad nende nimede järgi kahte pärimust: Elohisti ja Jahvisti.

Sõnu El ja Elohim kasutatakse mõnikord ka teiste jumalate, inglite ja koguni inimeste kohta. Näiteks ütleb Issand Moosesele:

tema (Aaron) on sulle suuks ja sina oled temale Jumalaks (elohim) . (Teine Moosese raamat 4:16)

Et Piibli seisukohast on ja teisi jumalaid (ebajumalaid), keda samuti nimetatakse elohim, siis on tarvis Jumalat ühemõtteliselt tähistada. Selleks nimetatakse Jumalat "Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Elohim" ning "taeva ja maa looja".

Etümoloogia

Sõna Elohim etümoloogia ei ole täpselt teada. Selle kohta on mitmeid teooriaid:

Mõnede uurijate arvates pärineb see juurest el või ul, mis võib tähendada 'tugev olema' või 'ees olema'. Sellest juurest on tuletatud ka ayil ('jäär': 'see, kes on karja ees') ja elah ('pistaatsia'). Elohim on sel juhul nime El laiendatud mitmusevorm.
Teiste uurijate arvates on see sõna (ja sõna Eloah 'üks jumalatest') suguluses sõnadega alah ('hirmutama') ja alih ('hämmeldunud olema, kartma; hirmu tõttu varjupaika otsima'). Eloah ja Elohim tähendavad sel juhul 'See, keda kardetakse või austatakse' või 'See, kelle juurest hirmul olija varjupaika otsib'.
Uurijad ei taha tavaliselt seda nime otseselt seostada Ugariti isajumala Eliga, sest kaananlaste ja iisraellaste usundi vahelised seosed on ebaselged. Selle asemel rõhutatakse nende kultuuride ühist semi tausta.

Miks mitmus?

Sõna Elohim lõpeb meessoo mitmuse sufiksiga -im, kuid lauseehituses kasutatakse seda tavaliselt nagu ainsuslikku sõna: kui selle sõnaga märgitakse juutide Jumalat, siis ta ühildub ainsuses tegu- või omadussõnaga; kui aga selle sõnaga märgitakse paganlikke jumalaid (Psalm 96:5, Psalm 97:7), siis ta käitub nagu tavaline mitmusliik sõna.

Selle kohta, miks sõna on mitmuses, on kaks teooriat:

Monoteismi pooldajate seas on valdav arvamus, et tegemist on mitmuse kasutamisega Jumala suuruse rõhutamiseks (pluralis majestatis).
Ilmalike teadlaste ja polüteismi pooldajate seas on levinud seisukoht, et mitmus annab tunnistust juutide varasemast polüteismist. Arvatakse, et sõna tähendas varem 'jumalad' või 'Eli pojad', ning hilisemad preestrid, kes püüdsid polüteismi asemel sisse seada oma kaitsejumala Jahve monoteistlikku austamist, hakkasid seda sõna kasutama ainsuslikuna.

On võimalik, et algusest peale on kasutatud ainsuslikuna ühilduvat mitmuslikku vormi. Jumalad moodustavad taevase kogu ning toimivad ühtselt. Võib-olla on tegemist kollektiivsõnaga, mida kasutatakse ühtsuses toimivate jumalate kohta.

Polüteismi eeldav teooria pakub ka seletuse, miks El, Elohim ja eloah on ühest ja samast tüvest. Isajumalal Elil on palju poegjumalaid, keda nimetatakse mitmusliku sõnaga Elohim 'El'id'. Sõna eloah on siis kasutusel teiste jumalate eristamiseks Elist.

Saamueli vaim

Sõna elohim on tarvitusel ka surnud prohveti Saamueli vaimu kohta. Een-Doorist pärit lausuja vaimuga naine ütleb: "Ma näen jumalat (elohim) maa seest üles tõusvat." (Esimene Saamueli raamat 28:13. Selline sõnatarvitus paistab näitavat, et sõna elohim tarvitati ka tähenduses 'jumalused'.

Mormoonid

Mormoonidel tähendab sõna Elohim ehk Eloheim tavaliselt Jumal-Isa kui isikut, kes erineb Jeesusest Kristusest, keda mõnikord nimetatakse Jehoovaks (keda samastatakse Vana Testamendi Jumalaga).

Vaata ka