Artois

Artois (hollandi Artesië) on endine Põhja-Prantsusmaa provints. Selle territooriumi pindala on umbes 4000 km² ja rahvaarv umbes 1 miljon. Selle peamised linnad on Arras (hollandi Atrecht), Saint-Omer, Lens ja Béthune.

Paiknemine

Artois' territoorium hõlmab siseosa Pas-de-Calais' departemangust, mille lääneosa moodustab endine Boulonnais. Artois' territoorium kattub laias laastus Arrasi, Béthune'i, Saint-Omeri ja Lensi ringkonnaga ning Montreuil' ringkonna idaosaga. See hõlmab söevälja lääneosa, mis ulatub itta läbi Nordi departemangu ja üle Kesk-Belgia.

Ajalugu

Artois' krahvkonna paiknemine 15. sajandil

Algselt annekteeris feodaalse Artois' krahvkonna Flandria krahvkond. See läks aastal 1180 Prantsusmaale kui Flaami printsessi Isabelle de Hainaut kaasavara ning tehti aastal 1237 taas eraldi krahvkonnaks Isabelle'i lapselapse Roberti jaoks. Pärandi kaudu läks Artois aastal 1384 Burgundia hertsogite võimu alla. Neljanda hertsogi Charles Südi surmaga pärisid Artois Habsburgid ja see läks dünastia Hispaania harule. Pärast 1566. aasta usurahutusi Madalmaades liitus Artois aastal 1576 lühidalt Hollandi mässuga, osaledes Genti rahustamises kuni Arrasi uniooni moodustamiseni aastal 1579.

Pärast Arrasi uniooni jõudsid Artois ja Hainaut (hollandi Henegouwen) eraldi kokkuleppele Felipe II-ga. Artois jäi Hispaania Madalmaadesse kuni prantslased vallutasid selle Kolmekümneaastase sõja käigus. Anneksiooni tunnistati Püreneede rahuga aastal 1659 ja sellest sai Prantsuse provints. Artois oli alati olnud suuresti prantsuskeelne, kuid see oli Prantsuse anneksioonini Lõuna-Madalmaade osa.

Artois koges 19. sajandi teisel poolel kiiret tööstuslikku arengut, tuginedes suurtele söevarudele. Esimese maailmasõja ajal jooksis rindejoon läbi provintsi, põhjustades tohutuid purustusi. 20. sajandi teisest poolest kannatas Artois koos naaberaladega söetööstuse languse tõttu.

Tähtsaid inimesi

Pierre-Charles Le Sueur (u 1657 – u 1705), sündinud Artois's, tuntud maadeuurija ja kaupmees
Maximilien Robespierre (1758–1794), Prantsuse revolutsiooni juht, sündinud Arras's
Carolus Clusius

Vaata ka